Kolmapäev, detsember 20, 2006

kohustuslik teadaanne

v2risevat sea keedupekki ja k6vasti vett!
ehk siis toidurikast j6ululauda ja alkoholirikast aastavahetust.

kui n2eme, siis joome.

Teisipäev, detsember 12, 2006

sallallaa

eino ei maksa nyyd kohe kurjustada, kui ma siin v2ikest nalja viskan. lihtsalt kontrollisin v2lja, et kas ikka lugejaid on. selgus, et on. v2ga hea. 2rge siis pahandage, ega ma halva p2rast.

varsti panen 6. kah yles

Neljapäev, detsember 07, 2006

nonii

unustage 2ra edasised peatykid. kurat, ma kirjutan 4 tundi bloggi, kulutan sellele hirmpalju raha neti eest maxtes ja te raisad ei viitsi paari ridagi kommentaariks kirjutada....ei mingit vastukaja. kurat, kellele ma seda siis kirjutan? endale vai? edasised uudised surnud k2ngude maalt tulevad ainult helenile. kysige tema k2est siis, kuidas meil l2heb!

andres (ja lauri) on r22kinud!

ja paras teile, et teil seal l6gane talv on. meie suvi on ilus!

Reede, november 10, 2006

lisa vabandusele.

k2isin raalipoes, lasin tyybil faili formaati usb peal muuta, et saaxin selle ikka siia yles riputada. ja nyyd on k6ik l2inud. 4 tundi kirjat66d paari klikiga h2vitatud. normaalne. raisk!
minu viha on hetkel liiga suur.
vabandan k6igi lugejate ees. 5. peatykk on valmis usb peal, aga siinne raal ei tunnista midagi v2ngemat wordpadist, seega ei saa ma rtfi lahti. vabandan.
ahjaa...olen elus...
paari n2dala p2rast proovin uuesti.

Neljapäev, oktoober 26, 2006

v2ike teade

nimelt olen ma nyyd m6nda aega mangomaania kyysis. mis t2hendab seda, et minust ei pruugi miskit kuulda olla oma kuu aega isegi. kirjutage, joonistage ikka surskari aadressile.

P.S. 5 peatykk on mustandina praktiliselt valmis, aga selle raali toximine v6ib v6tta kaua aega, kuna neti asemel on mul nyyd mangod.

ja mu 6nn v6iks olla suur, kui te ykskord n2hes kuud.... teate isegi, kuidas edasi l2heb

ikka teie

Esmaspäev, august 21, 2006

sport ja virmalised



sellex korrax on siis nurmetu spartakiaad 2006 lõppenud. nagu ikka spordis, oli nii ilu kui valu. püstitati uusi rekordeid, esile kerkisid uued sangarid. aga mis kõige tähtsam- sõbrad tulid mulle külla. sest mis olex küla, kui sõbrad sinna ei tulex. ja seekord oli neid palju, ei mäletagi, millal viimati nii paljud sõbereid mul külas käis.

kondid on kanged, aju on kange, hetkel tundubki, et vist ainult üx kehaosa polegi kange. jumal tänatud. lihased, lihased... põhimõtteliselt ei saa ei naerda, aevastada, ega muid kehaosade liikumist nõudvaid tegevusi teha, sest lihtsalt nii valus on.

võrkpall võrkpall võrkpall võrkpall on võrrrrrratu! sa juudas, ma polex kyll ilmaski arvand, et ma nii palju võrku sel nädalavahetusel mängin. küll naiste-, küll meeste-, küll segavõistkondades. ma arvan, et mu tase paranes umbes 7.5% võrra. ma pole küll veel kaugeltki nii hea kui "äss-servija" mirts, või "ülekatuse" lauri, aga vähemalt on mul siht silme ees, kuhu ma areneda tahan. ja muidugi hõbedane võistkond kollased, kes küll riietuse järgi väärinux kulda...taome kulmud rulli - kollased, vaja leida lolli - kollased!!!

pärast pidulikku spartakiaadi avamist ja tule süütamist, tegime lauriga rahvale teatavax ka meie kaua hoitud saladuse, et me septembri alguses austraaliasse lendame. kes teab kui kauax, ex see sõltub oludest.

aplaus helkurile ja katile(võimalik et ka mirtsile), kes tulid hiilgavale ideele magada väljas veranda peal. super!!! kax ööd lageda suvise taeva all kahe tydruku vahel magada. mis sa hing veel ihkad!! ja lauba öösel nägi helkur virmalisi, mida me siis kõik jupp aega koos imetlesime. ja mina harimatu arvasin, et virmaliste tarvis on madalat temperatuuri vaja.

vot selline oligi nurmetu spartakiaad 2006. mulle meeldis ja tundus, et ka teistele. varsti on ärasõit, ei tea, millal jälle kõiki neid sõbereid koos näeb. sõbrad on head. eriti mu omad:)

Neljapäev, august 17, 2006

ÕM



Saabusin täna õpilasmaleva kokkutulekult. Naljakas lugu oli sellega, sest mul polnud ju mingit seost malevaga. Aga Marju, kes oli Nõmme rühmajuht, ütles, et ta ei viitsi üxi minna. Ja nii juhtuski, et Lammasmäele minnes olin ma mingi suvaline, aga seal olles ülendati mind kohe rühmajuhix:D
Täitsa tore oli. Esmaspäeval olin veel öösel tööl ja teisiba omikul panin kohe päälinna poole ajama, kust siis Baltijaamast bussidega Lammasmäele läxime. Ma muidugi mõtlesin, et mis kokkutulek see on, kui väike naps kaasas pole, nii ma siis võtsingi 4 lapikut pudelit kaasa, igas pudelis poole jagu jooki. Suur oli aga mu üllatus, kui kohe laagri pääsla ees oli alkokontroll. Ma suutsin sealt siiski kuidagi osavalt läbi tulla, nii et ühtki pudelit ei avastatud...
Kolm toredat päeva, kus õhtuti rühmajuhid jõid "külma kohvi" ja lapsed fännasid Ursulat ja Singer Vingerit. Viimane valmistas mulle küll täieliku pettumuse, Volmer oli ennast täis kaaninud ja ajas lava pealt lastele ilget iba suust välja. Väga ebaprofessionaalne.
Meil oli hea telk, selline väike üheinimese oma, kus me Marjuga koos magasime. Pehmelt öeldes oli kitsas. Väga vahva oli ka see, et telk oli ühekordne, aga hoovihmasid tuli mõnuga. Loomulikult oli ettenägelik Andres kaasa võtnud hunniku prügikotte ja rulli hõbeteipi, millest ta siis teise kihi telgile peale tekitas, nii osavalt kusjuures, et telk oli täiesti veekindel.
Vot. Ma saan aru küll, et see on suhteliselt emotsioonitu kirjeldus, aga ka mul on mõnikord mõõnad, kus ma lihtsalt ei suuda kirjutada huvitavalt...

Laupäev, august 05, 2006


pärast pikemat bloggeriga jukerdamist saavutasin ma ülekaaluka võidu. nimelt sain ma enda blogis kellaaja paika!!! lõppematud ovatsioonid on siinpuhul paslikud. paar kilo lilli ei olex ka halb...

siinkohal ei hakka ma seletama seda protsessi, kuidas see võit tuli( millegipärast tundub mulle, et see kahandax tunduvalt selle võidu sära:) aga kes on öelnud, et lihtsad asjad lihtsad on?!


sain eile kokakoolalt tünga. kogusin kah neid korke, et mp3 mängijat saada. üleeile õnnestuski tööjuures "P" täht saada ja ma muidugi väga häppi-häppi, et nüüd ei peagi endale seda ostma. aga mis selgus? selgus, et see kuradi "3", mis mul oli, polnudki "3" vaid hoopis "E". saad sa siis aru. mingi mikroskoopiline punkt oli sel "E"-l taga, mis tegi tast "E", mitte "3". ja ma olen terve persetäie "E"-sid ära visand, sest see oli mul juba olemas. kurat seda teab, mitte "3" nende seas oli.... grrr..

Kolmapäev, august 02, 2006

tüüpiline mina

ei ole hea olla, ei ole. aga ometi ei peax see mind üllatama, sest nüüdsex peaxin ma selle mitte-hea-olemisega juba harjunud olema. aga ei ole. mõtlesin, et olen praktiliselt terve elu üxi hakkama saanud, et olen üxindusega harjunud. mõtlesin et mulle meeldib üxi olla. aga nüüd... ju mul puudus varem selline kogemus, et kuidas on üxindus pärast 3 aastat kooselu. alguses panin ma selle valu selle arvele, et ma olen lihtsalt harjunud koos olema. aga nüüd on möödas juba terve kuu ja ei ole sugugi kergemax või paremax läinud. ja ometigi oli see mu oma otsus. ma olen ikka öelnud, et ma ei kahetse kunagi tehtut, sest igast kogemusest on midagi õppida. selle loogika järgi ei kahetse ma ka seda lahkuminekut, sest selle kuu aja jooxul olen ma paganama palju õppinud. ainult et ma pole kindel, kas ma olexin tahtnud seda kõike õppida.
kõik olex mõistetav, kui see lahkuminek olex olnud äkkotsus mingist hetke emotsioonist mõjutatud, aga nii see ju polnud. ma olin selle peale juba enne pikalt mõelnud. kuid ikkagi on kõik hetkel üldse mitte nii nagu ma ettekujutasin. kindlasti on asi ka selles, et kogu "kamp" asub ju tallinnas ja tartus pole mul suurt kedagi.

ühesõnaga olen ma omadega jälle suhteliselt põhjas.

Teisipäev, august 01, 2006

ülla-ülla

sellex korrax on siis lõppenud experiment "kaine andres". kestis see peaaegu kax nädalat. tulemused on alles analüüsimisel.

Esmaspäev, juuli 31, 2006


sain üleeile, ehk siis reede õhtul hakkama suure lollusega. ma arvan, et kui mul muude asjade peale annet ei ole, siis enda häbistamises olen ma küll pääääris osav. oma suure kujutlusvõimega kujutlesin ette midagi, mida polex tohtinud. põhimõtteliselt polegi sellesse postitusse midagi kirjutada vaja, pilt räägib enda eest. täiesti võimalik, et puhtalt enda idiootsuse tõttu jäin ühest heast sõbrast ilma....või kui mitte just ilma, siis tugevalt varjutasin seda sõprust küll...
tegelikult on mul kax annet. sõpradest ilmajäämises olen ma ka vilunud. aga need kax annet on omavahel ka tugevalt seotud.

Teisipäev, juuli 25, 2006

inaff iis inaff!


andsin eile lahkumisvalduse. alates 1. september 2006 olen jälle vabakutseline elaja. mis edasi saab? venelased ütlexid selle kohta, et munn teda teab. ex näis. pole nagu ammu reisinud, võix seda natuke praktiseerida. 4 maailmajagu on ju veel külastamata.

Esmaspäev, juuli 24, 2006

mas que nada

lugesin helkuri ploogi, kus ta kirjutab, et talle meeldib mingi hirmus hää laul (jõudsin juba vahepeal unustada, mis laul) ja siis tuli telekast sergio mendes feat. black eyed peas "mas que nada" ja see on küll tõeline ahhaa-efekt . lugu ise on ju suht-koht vana, aga uues kuues kõlab hirmus meeldiv kõrvadele. ja olgem ausad, ex ka see vana variant silitab mu trummikilesid ikke kohe mõmmm kui sametiselt. igatahes!

ee..folk? ee... nojahh.. see suur et müstiline noh..


et siis käisin folgil, ja mitte lihtsalt käisin, vaid olin seal kolm päeva!!! asi on eriti arusaamatu, kui lugeda mu üleeelmist postitust folgi kohta, kus ma kurdan, et sel aastal sinna ei jõuagi. aga noh, sursu ja tema plaanid. tegelikult on kõiges süüdi kati. neljaba helistas ja saatis sõnumeid, et mis sa ikka jamad, ja tule ikka jne jne jne... nojahh ja siis ma läxingi reedel. kell 12 ajasin teeääres pöidla püsti ja kell 13.00 oli viljandis. väike vihje hääletajatele- vältige puhjat. esimene auto viis mind puhjani, ja sealt edasi on suht nigel hääletada, sest seal tuleb üx piiiiiikkkk ja lauuuuggggeeee kurv, kus autod põhimõtteliselt ei peatu. ja ma saan neist aru. muidugi kinnitab erand( loe: sursu) reeglit ja ma sain keset kurvi peale.
ühesõnaga olen mina viljandis ja helistan katile. ning loomulikult on ta raisk just viljandist ära sõitnud!!! õnnex küll ainult kolmex tunnix.

folk oli tore nagu alati, kuigi eelmine aasta oli justkui toredam. võibolla oli asi selles, et eelmine aasta oli mul pass või hoopis selles, et eelmine aasta sai seda folgijooki- karksi siidrit ikke omajagu lürbitud. naljakas oli kaine olla kõik need folgipäevad, eriti kui arvestada seda mittekainete inimeste hulka, kes mind ümbritsesid.

juhtus kolm kummalist olukorda, mis pani mind mõtlema selle üle, et ega mul viljandis juhtumisi kaxikvend ei ela. esimene juhus oli kohe reedel, kui üx punapäine naispolitseinik mulle jalgrattal vastu sõitis, pidama jäi ja "tere!" ütles. ma olin suht hämmeldunud, et mitte öelda jahmunud. vaatasin talle pikalt otsa ja venitasin siis: "teeeree. kas ma tunnen teid?" selle peale vaatas too õrn korravalvur mind veelkord pikalt ja vastas"mhm", ning sõitis edasi. täielik müstika!! ma üldiselt ikka nagu mäletan ähmaselt nägusid, keda ma olen kohanud, aga too punapäine politseinik ei tundunud küll kuidagi tuttav olevat.

teine juhtum oli samuti seotud naisterahvaga, kes ühel päeval - see oli siis vist laupäev..jah, ikka laupäev - mulle kolm korda patsi lõi. kusjuures erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. ja jällegi, kusjuures, täiesti võõras naine. ja kõige kummalisem oli see, et mul oli ju rinnamärk, mis ütles "kallista mind" mitte "anna patsi"... väga strange

ning kolmas müstiline juhtum juhtus laupäeva öösel, kui kats teatas, et ta on nüüd kah folgil kuskil telklas ja kutsus enda juurde. ütles veel, et ma annax teada, kui ma telkla juurde jõuan, et siis üritab mind kuidagi sisse nihverdada. nuh, jõudsin telkla juurde ja hakkasin purjus turvamehega midagi seletama teemal, et ma tahan sisse saada, kui mu juurde tuli üx heledapäine noormees, kes ütles "tere sursu!, näed siin on sulle tasuta telklapääse!" ma muidugi rõõmustasin ja läxin telklasse, kus ma kohtasin kohe katsi, kes küsis, et kuidas ma sisse sain. ma ütlesin, et näed, su sõber andis mulle tasuta pääsme. kats tegi imestunud näo ja küsis, et mis sõber. ma siis näitasin talle, ja no muidugi polnud katsil õrna aimugi, kes see tüüp selline on... jälle täielik müstika. lihtsalt mingi võõras mees astub ligi, ütleb "tere sursu" ja annab tasuta telkapääsme... kummaline kummaline... ma nimetasin selle tüübi endamisi telkainglix.

no vot selline folk oligi. ahjaa, jõudsin ju ühele kontserdile kah ilma maxmata. laupäeva õdakul viimasele kontserdile. kristelil ja liinil olid sinised käepaelad, aga mul loomulikult mitte midagi. no ja siis rebisime kristeli sinisest sallist ühe riba ja mässisime selle ümber mu käe, sodisime natuke musta tintekaga kah ja voila! saingi sisse. päris naljakas oli.

Neljapäev, juuli 20, 2006

folk


täna algab folk. neetud, mul oli pass ju olemas ja see aasta olex juba 5. järjestikune folgiaasta olnud. aga nüüd istun ma tartus ja mõtlen nende peale, kes folkavad. aga ma ei saa liiga kurb olla, sest mul on siht silme ees. siht mille pärast ma folgipassi maha müüsin. siht, mille pärast olen ma nõus kogu oma maise vara maha müüma. sest kõike maiset saab asendada. aga kui sul on silme ees siht, siis ei taha sa seda millegagi asendada. aga hetkel on veel liiga vara seda sihti avalikustada.
aga üxkord algab aega...

Teisipäev, juuli 18, 2006

ei alkoholile


otsustasin täna karsklasex hakata. sest lõppude lõpux, kaua võib kaanida?! mida see alkohol mulle annab, mida mul muidu pole? lõbusa meeleolu ja julguse? no ma olen ikka sitt inimene küll sel juhul, kui ma ilma alkoholita rõõmus ei oska olla. ja julgus peax tulema ka enda seest, mitte pudeli seest. jaaa ma tean, kuidas see jutt kõlab, ja veel eile olex ma sellise jutu välja naernud, aga täna on midagi muutunud. võimalik, et ma ei suuda karsklasex jääda, aga sel juhul olen ma endas pettunud. ma ei taha toetuda ainult tuliveele. aeg on minevik seljataha jätta ja midagi oma eluga peale hakata. kui see experiment õnnestub, siis järgmisena jätan suitsetamise maha. aga hetkel võtan ühe sammu korraga. ma olen kuidagi ootamatult vist endale mingi sihi leidnud. nii ootamatult pööravad vist inimesed usku kah, et ärkad üles ja saad aru, et jumal ongi olemas ja ma peangi temasse uskuma, sest muidu põlen ma põrgus. kunagi üritasin ma loobuda e-maili kasutamisest, aga see katse kukkus haledalt läbi. ex näis, mis nüüd saab. igatahes ma üritan midagi. mida täpsemalt, ex see selgub aja jooxul.

Laupäev, juuli 15, 2006

vihkan tööd

SIIBER!!!! rutiin tapab täiega. kurat, ma saan aru küll, et töö tegi ahvist hobuse, aga mul pole kunagi olnud ambitsioone saada ei ahvix ega hobusex. loodetavasti õnnestub varsti jalga lasta. kes kannatab, see kannatab kaua, ehk siis elab kaua... nii et pikk iga on silmapiiril terendamas. ostsin üx päev bingo loto pileti, ja ytlesin veel kioskitädile, et ma tahan saada võidupiletit... nii palju siis sellest. ei mitä... ma tahax lihtsalt saada riigilt või pill keitsilt suure summa raha, nii et ma ei peax enam kuangi töötama ja saaxin rahus ringi reisida...ma ei saa aru, on seda siis nii palju küsitud?!

Neljapäev, juuli 13, 2006

meie igapäevased maskid


eile enne magamajäämist, või siis tegelikult selle asemel, mõtlesin välja ühe naiivse ja lihtsa loo. sellest, kui erinevad on inimesed. lool puudub moraal ja point. aga mõnikord on lihtsalt hea kirjutada. ilma sunduseta ja püüdlusteta.
siit ta tuleb.

MARIA
maria oli ideaalne elukaaslane. ta armastas oma meest, kes ei olnud küll kaugeltki ideaalne, kuid kes armastas mariat ka. või nii ta vähemalt väitis. mees oli mariast päris palju aastaid vanem ja seega tundis maria ta vastu võibolla et isegi mingit laadi aukartust. igatahes üritas maria oma mehele igatpidi meeltmööda olla. ta ei suitsetanud, jõi minimaalselt, purgitäie siidrit või vahel koos mehega klaasikese rummi koolaga. kogu oma vaba aja pühendas ta mehele, sest ta tundis ennast justkui poolikuna, kui meest ta kõrval ei olnud. kui mehele tulid sõbrad külla, siis hoidis maria viisakalt tagaplaanile ja rääkis ainult siis, kui teda kõnetati.
seevastu maria mees suitsetas (mis häiris mariat eriti) ja jõi päris tihti õlut ja see tegi mariale muret, sest ta kartis, et ta mees muutub alkohoolikux. mõnikord tikkusid pisarad vägisi silma, kui ta mõtles sellele, et ta mees on jälle kuskil pubis,või veel hullem, tallinnas oma sõprade juures, joomas. aga ta andis oma mehele andex, sest ta teadis, et mees ei peta teda. mõnikord ta küll vihastas mehe peale ja nad tülitsesid, aga nad leppisid alatai ära. ja just maria algatusel, sest ta mees oli liiga jäärapäine, et ise leppima tulla. üldiselt võibki nende suhte kohta öelda, et see olex isegi tugevam olnud, kui maria nii täiuslik elukaaslane polex olnud.

TEELE-KATI
teele-kati sõbrad ei kujutanud ette paremat sõpra kui seda oli teele-kati. tema peale võis kindel olla, et kui on pidu, siis on ka teele platsis. isegi kui ühtegi teist tüdrukut ei olnud peole oodata, siis teele-kati tuli ikkagi. tal oli lihtsalt hea klapp poistega. ja ta ei olnud pidur, kui pidu kestis hommiku kella neljani, siis oli ka teele-kati peol kella neljani. ja kui pidu toimus väljaspool tartut, siis ka see ei olnud teele-kati jaox takistusex. teele-kati lihtsalt ütles oma mehele, et ta sõbrad peavad kuskil lõuna-eesti kolkas mingit pidu ja et ta peab sinna lihtsalt minema, sest muidu ta sõbrad pahandavad, et ta ei veeda nendega koos aega. ja ta mees lubas, sest mis mõte olex olnud teda takistada. teelekati olex läinud niikuinii, ainult et pärast tüli. ja tülidest oli ta mees väsinud. seega ta lihtsalt leppis olukorraga. ta leppis ka sellega, et kui muidu teele-kati eriti ei joonud, siis oma sõpradega koos olles ei hoidnud ta ennast tagasi. nii polnud mingi uudis, kui ta näitex terve pudeli kanget likööri endale sisse kallas ja pärast juuatäis peaga mehe töö juurde läx, et taksoraha lunida. kuna ka ta mees polnud mingi ingel, siis ei häirind meest eriti see, et teele-kati jõi. teda häiris võibolla et isegi rohkem see, et teele-kati ka suitsetas, kui ta joomas oli. teele ise oli öelnud üxkord oma mehele, et ta jälestab tüdrukuid, kes suitsetavad... teele-kati ja ta mehe suhe oli suhteliselt läbi omadega. ta mehele ei läinud lõpux enam korda, mis toimus neil pidudel, kus teele-kati käis. ta nägi küll mingeid pilte, mis ei näidanud teele-katit just kõige paremas valguses, aga ta lihtsalt ei hoolinud enam.

Pühapäev, mai 07, 2006

sain endale üleeile läätsed. uskumatu küll, aga ma sain need võdisevad vidinad endale silma. arst küll ütles, et ju mul on neid sellepärast raske silma saada, et mu laud käivad kõvasti kinni, aga pärast 10 minutit susimist sain ikkagi lõpux nad silma. ära võtmine oli ka lahe, kõigepealt arst õpetas, kuidas peab ära võtma, siis ma üritasin niimoodi ära võtta ja siis ytles arst, et niimoodi ei saa ma küll midagi kätte ja siis... nägin ma silmanurgast, kuidas lääts maha kukkus. see oli täitsa fun kuidas me arstiga mõlemad käpuli maas seda läätse otsisime. lõpux avastasin selle täiesti juhuslikult lauasahtli küljest. lõpux ometi on läbi need päevad, kus ma pean vaevlema päikese käes, sest ma ei saa päikseprille kanda. kui palka saan, siis ostan endale päikseprillid... ahjaa... digika ostsin kah reedel. läxin reklaamiohvrix.

Teisipäev, märts 28, 2006

olen nüüd siis aasta vanem...võrreldes eelmise aasta 28. märtsiga. võrreldes 24. märtsiga olen aasta ja 4 päeva vanem...ausõna ma ei mõista seda sünnipäeva ületähtsustamist...sõu vat? ma saan ju igapäev vanemax, mix see üx päev siis nii tähtis on? vilde oskar oli vist see kes ütles, et inimestel on värdjalik komme tähistada enda lähenemist surmale... või midagi sellist...
üldiselt olen tubli:) tõlkisin täna lennele 2 lehekülge ameerikakeelset texti eesti keelde... kõikidest nendest textidest, mis mul on olnud tarvis talle tõlkida oli see küll kõige lihtsam... täiesti lumme kusta.

Reede, märts 24, 2006

luulekonkurss

esimest korda siis õnnestus žüriis olla. ei tea, polnudki mingit erilist tunnet. et nagu uhke värk koos jan kausi ja kristiin aehiniga ühes pundis olla. tase oli luuletustel suht erinev, oli kindel paremik, millest enamik luuletusi oma tasemelt kõvasti alla jäid. tänu mu naljale panna ühele luuletusele 6 punni sai see kolmanda koha....see oli väga lapsik luuletus...ainuke , mis kohe päris kindlasti ei olex tohtinud auhinna saajate hulgas olla. ja ei olex olnud kah...aga jah.. ma mõtlesin, et kõik teised panevad sellele niiehknaa "1" ja see ei saa kuidagi paremate hulka tulla, aga millegipärast olid teised žüriikad sellele keskpäraseid hindeid pannud, mis kokkuvõttes saigi saatuslikux...
ja veel...kummaski vanusegrupis ei olnud esimese kolme parema hulgas yhtki poissi...puha naistevõim...khhmmm... millest küll see?