Neljapäev, veebruar 28, 2008

säh sulle vabadust

paljugi on mõeldud, aga vähe on kirja pandud. sest sõna on hirmus vägev, kui ta on kord juba kirjutatud. kirjutada oleks nii mõndagi, aga aga aga. juba need kaks rida toovad mulle kaela küsimusterahe. millest me siis üldse räägime.

ära mõtle. kui mõtled, ära ütle. kui ütled, ära kirjuta. kui kirjutad, ära alla kirjuta. kui kirjutad alla, ära imesta.
uus sõna küsimustepilduri kohta - helenema.

mõistukõne on hea ainult hetkeks, uuel päeval ei mõista seda enam isegi.

Teisipäev, veebruar 12, 2008

ergutuskoor


käisime otepääl mk etapil. mina, mirts, ege, kati ja argo. kõik mahtusime mirle mahtuniversaali.
kaks päeva hiljem, ehk täna, pole ikka veel häält. karjusime mae teiseks ja veerpalu neljandaks. ja sprindis sai kümmel viienda koha. kaasa sai elada loomulikult tormiliselt, üritasin ka kätt asjade pulsil hoida ja tiba ka koha peal kommenteerida, aga tundsin, et midagi jäi puudu. puudu jäi tandemi teine pool- lauri, kes ei saand seekord tulla. inimesed siiski näisid kommentaare nautivat, ju siis sain tööga enam-vähem hakkama.
väga võimas oli ikka kohal olla ja omadele kaasa elada/karjuda. selline fiiling, et anna olla. ei anna üldse võrreldagi teleka ees istumisega. meeste distantsi võitja lukas bauer ütles ka kommentaaris, et sellist kaasaelamist nagu otepääl ei näe mujal euroopas. teda ergutatakse samamoodi ainult koduses nove mestos. ühesõnaga bauer tegi meie viisikule kummarduse. pühaba õdakul nägin eurospordist kah meie viisikut. eino selline egotripp:P
väsinult ent õnnelikult lahkusime otepäält.

põrandavahetus


me mõjume lauriga üksteisele ikka laastavalt. kui me midagi koos ette võtame, siis on kindel see, et midagi ikka juhtub. tavaliselt juhtub kogemata.

läksime triinu ema juurde käätsosse saunapõrandat vahetama. pühaba hakkasime minema, me sõitsime heleniga rongiga tartusse, lauri läks jõgeval maha. plaan oli, et ta saab jõgeval vennaga kokku, koos sõidavad maale, kus lauri võtab oma auto ja võtab mind veel samal õhtul tartust peale. mingi aeg lauri helistab, et auto jupsib, aga ta ikka tuleb. möödub veel natuke aega, uus kõne. lauri räägib, et kurat, edasi selle autoga sõita ei julge, jubedalt jukerdab. ütles, et sõidab koju tagasi ja tuleb hommikul rongiga tartusse. nii.
hommikul lauri helistab, räägib, et vend vaatas auto üle, vahetasid bensufiltri ära ja ta tuleb ikka auoga. kena.
jõudsime ilusti võrru. tegime bensukas väikse pooletunnise peatuse, ma käisin poes, lauri saatis paar kiiret meili ära. mõtlesime, et võtaks benssu kah, aga samas näiduk näitas, et pole hullu, saab käätsos vabalt käidud. jõudsime siis sõitma hakata ja umbes kilomeetri kaugusele bensukast, kui auto hakkas jälle jukerdama ja lõpuks hoopiski ära kustus. sügasime kukalt. lauri pakkus välja, et kui prooviks natuke benssu sisse panna, äkki näiduk valetab. mõeldud tehtud. ainult, et kuhu sa bensiini võtad, kui ühtki anumat pole. kõndisime linna tagasi, ostsime poest ühe lehtri ja 2l kõige odavama limonaadi. umbes 2/3 limpsist suutsime kohe alla kugistada, rohkem ei mahtunud. ülejäänd valasime maha. saime bensiini ilusti pudelisse, kõndisime autoni tagasi, tankisime. ja nüüd tõehetk, süüde ja mõnus mootoripõrin. bensiiniga sõidab ikka paremini kui ilma. selgus, et näiduk näitabki aiateibaid.
põranda saima suuremate sekeldusteta vahetatud.