Esmaspäev, juuli 31, 2006


sain üleeile, ehk siis reede õhtul hakkama suure lollusega. ma arvan, et kui mul muude asjade peale annet ei ole, siis enda häbistamises olen ma küll pääääris osav. oma suure kujutlusvõimega kujutlesin ette midagi, mida polex tohtinud. põhimõtteliselt polegi sellesse postitusse midagi kirjutada vaja, pilt räägib enda eest. täiesti võimalik, et puhtalt enda idiootsuse tõttu jäin ühest heast sõbrast ilma....või kui mitte just ilma, siis tugevalt varjutasin seda sõprust küll...
tegelikult on mul kax annet. sõpradest ilmajäämises olen ma ka vilunud. aga need kax annet on omavahel ka tugevalt seotud.

Teisipäev, juuli 25, 2006

inaff iis inaff!


andsin eile lahkumisvalduse. alates 1. september 2006 olen jälle vabakutseline elaja. mis edasi saab? venelased ütlexid selle kohta, et munn teda teab. ex näis. pole nagu ammu reisinud, võix seda natuke praktiseerida. 4 maailmajagu on ju veel külastamata.

Esmaspäev, juuli 24, 2006

mas que nada

lugesin helkuri ploogi, kus ta kirjutab, et talle meeldib mingi hirmus hää laul (jõudsin juba vahepeal unustada, mis laul) ja siis tuli telekast sergio mendes feat. black eyed peas "mas que nada" ja see on küll tõeline ahhaa-efekt . lugu ise on ju suht-koht vana, aga uues kuues kõlab hirmus meeldiv kõrvadele. ja olgem ausad, ex ka see vana variant silitab mu trummikilesid ikke kohe mõmmm kui sametiselt. igatahes!

ee..folk? ee... nojahh.. see suur et müstiline noh..


et siis käisin folgil, ja mitte lihtsalt käisin, vaid olin seal kolm päeva!!! asi on eriti arusaamatu, kui lugeda mu üleeelmist postitust folgi kohta, kus ma kurdan, et sel aastal sinna ei jõuagi. aga noh, sursu ja tema plaanid. tegelikult on kõiges süüdi kati. neljaba helistas ja saatis sõnumeid, et mis sa ikka jamad, ja tule ikka jne jne jne... nojahh ja siis ma läxingi reedel. kell 12 ajasin teeääres pöidla püsti ja kell 13.00 oli viljandis. väike vihje hääletajatele- vältige puhjat. esimene auto viis mind puhjani, ja sealt edasi on suht nigel hääletada, sest seal tuleb üx piiiiiikkkk ja lauuuuggggeeee kurv, kus autod põhimõtteliselt ei peatu. ja ma saan neist aru. muidugi kinnitab erand( loe: sursu) reeglit ja ma sain keset kurvi peale.
ühesõnaga olen mina viljandis ja helistan katile. ning loomulikult on ta raisk just viljandist ära sõitnud!!! õnnex küll ainult kolmex tunnix.

folk oli tore nagu alati, kuigi eelmine aasta oli justkui toredam. võibolla oli asi selles, et eelmine aasta oli mul pass või hoopis selles, et eelmine aasta sai seda folgijooki- karksi siidrit ikke omajagu lürbitud. naljakas oli kaine olla kõik need folgipäevad, eriti kui arvestada seda mittekainete inimeste hulka, kes mind ümbritsesid.

juhtus kolm kummalist olukorda, mis pani mind mõtlema selle üle, et ega mul viljandis juhtumisi kaxikvend ei ela. esimene juhus oli kohe reedel, kui üx punapäine naispolitseinik mulle jalgrattal vastu sõitis, pidama jäi ja "tere!" ütles. ma olin suht hämmeldunud, et mitte öelda jahmunud. vaatasin talle pikalt otsa ja venitasin siis: "teeeree. kas ma tunnen teid?" selle peale vaatas too õrn korravalvur mind veelkord pikalt ja vastas"mhm", ning sõitis edasi. täielik müstika!! ma üldiselt ikka nagu mäletan ähmaselt nägusid, keda ma olen kohanud, aga too punapäine politseinik ei tundunud küll kuidagi tuttav olevat.

teine juhtum oli samuti seotud naisterahvaga, kes ühel päeval - see oli siis vist laupäev..jah, ikka laupäev - mulle kolm korda patsi lõi. kusjuures erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. ja jällegi, kusjuures, täiesti võõras naine. ja kõige kummalisem oli see, et mul oli ju rinnamärk, mis ütles "kallista mind" mitte "anna patsi"... väga strange

ning kolmas müstiline juhtum juhtus laupäeva öösel, kui kats teatas, et ta on nüüd kah folgil kuskil telklas ja kutsus enda juurde. ütles veel, et ma annax teada, kui ma telkla juurde jõuan, et siis üritab mind kuidagi sisse nihverdada. nuh, jõudsin telkla juurde ja hakkasin purjus turvamehega midagi seletama teemal, et ma tahan sisse saada, kui mu juurde tuli üx heledapäine noormees, kes ütles "tere sursu!, näed siin on sulle tasuta telklapääse!" ma muidugi rõõmustasin ja läxin telklasse, kus ma kohtasin kohe katsi, kes küsis, et kuidas ma sisse sain. ma ütlesin, et näed, su sõber andis mulle tasuta pääsme. kats tegi imestunud näo ja küsis, et mis sõber. ma siis näitasin talle, ja no muidugi polnud katsil õrna aimugi, kes see tüüp selline on... jälle täielik müstika. lihtsalt mingi võõras mees astub ligi, ütleb "tere sursu" ja annab tasuta telkapääsme... kummaline kummaline... ma nimetasin selle tüübi endamisi telkainglix.

no vot selline folk oligi. ahjaa, jõudsin ju ühele kontserdile kah ilma maxmata. laupäeva õdakul viimasele kontserdile. kristelil ja liinil olid sinised käepaelad, aga mul loomulikult mitte midagi. no ja siis rebisime kristeli sinisest sallist ühe riba ja mässisime selle ümber mu käe, sodisime natuke musta tintekaga kah ja voila! saingi sisse. päris naljakas oli.

Neljapäev, juuli 20, 2006

folk


täna algab folk. neetud, mul oli pass ju olemas ja see aasta olex juba 5. järjestikune folgiaasta olnud. aga nüüd istun ma tartus ja mõtlen nende peale, kes folkavad. aga ma ei saa liiga kurb olla, sest mul on siht silme ees. siht mille pärast ma folgipassi maha müüsin. siht, mille pärast olen ma nõus kogu oma maise vara maha müüma. sest kõike maiset saab asendada. aga kui sul on silme ees siht, siis ei taha sa seda millegagi asendada. aga hetkel on veel liiga vara seda sihti avalikustada.
aga üxkord algab aega...

Teisipäev, juuli 18, 2006

ei alkoholile


otsustasin täna karsklasex hakata. sest lõppude lõpux, kaua võib kaanida?! mida see alkohol mulle annab, mida mul muidu pole? lõbusa meeleolu ja julguse? no ma olen ikka sitt inimene küll sel juhul, kui ma ilma alkoholita rõõmus ei oska olla. ja julgus peax tulema ka enda seest, mitte pudeli seest. jaaa ma tean, kuidas see jutt kõlab, ja veel eile olex ma sellise jutu välja naernud, aga täna on midagi muutunud. võimalik, et ma ei suuda karsklasex jääda, aga sel juhul olen ma endas pettunud. ma ei taha toetuda ainult tuliveele. aeg on minevik seljataha jätta ja midagi oma eluga peale hakata. kui see experiment õnnestub, siis järgmisena jätan suitsetamise maha. aga hetkel võtan ühe sammu korraga. ma olen kuidagi ootamatult vist endale mingi sihi leidnud. nii ootamatult pööravad vist inimesed usku kah, et ärkad üles ja saad aru, et jumal ongi olemas ja ma peangi temasse uskuma, sest muidu põlen ma põrgus. kunagi üritasin ma loobuda e-maili kasutamisest, aga see katse kukkus haledalt läbi. ex näis, mis nüüd saab. igatahes ma üritan midagi. mida täpsemalt, ex see selgub aja jooxul.

Laupäev, juuli 15, 2006

vihkan tööd

SIIBER!!!! rutiin tapab täiega. kurat, ma saan aru küll, et töö tegi ahvist hobuse, aga mul pole kunagi olnud ambitsioone saada ei ahvix ega hobusex. loodetavasti õnnestub varsti jalga lasta. kes kannatab, see kannatab kaua, ehk siis elab kaua... nii et pikk iga on silmapiiril terendamas. ostsin üx päev bingo loto pileti, ja ytlesin veel kioskitädile, et ma tahan saada võidupiletit... nii palju siis sellest. ei mitä... ma tahax lihtsalt saada riigilt või pill keitsilt suure summa raha, nii et ma ei peax enam kuangi töötama ja saaxin rahus ringi reisida...ma ei saa aru, on seda siis nii palju küsitud?!

Neljapäev, juuli 13, 2006

meie igapäevased maskid


eile enne magamajäämist, või siis tegelikult selle asemel, mõtlesin välja ühe naiivse ja lihtsa loo. sellest, kui erinevad on inimesed. lool puudub moraal ja point. aga mõnikord on lihtsalt hea kirjutada. ilma sunduseta ja püüdlusteta.
siit ta tuleb.

MARIA
maria oli ideaalne elukaaslane. ta armastas oma meest, kes ei olnud küll kaugeltki ideaalne, kuid kes armastas mariat ka. või nii ta vähemalt väitis. mees oli mariast päris palju aastaid vanem ja seega tundis maria ta vastu võibolla et isegi mingit laadi aukartust. igatahes üritas maria oma mehele igatpidi meeltmööda olla. ta ei suitsetanud, jõi minimaalselt, purgitäie siidrit või vahel koos mehega klaasikese rummi koolaga. kogu oma vaba aja pühendas ta mehele, sest ta tundis ennast justkui poolikuna, kui meest ta kõrval ei olnud. kui mehele tulid sõbrad külla, siis hoidis maria viisakalt tagaplaanile ja rääkis ainult siis, kui teda kõnetati.
seevastu maria mees suitsetas (mis häiris mariat eriti) ja jõi päris tihti õlut ja see tegi mariale muret, sest ta kartis, et ta mees muutub alkohoolikux. mõnikord tikkusid pisarad vägisi silma, kui ta mõtles sellele, et ta mees on jälle kuskil pubis,või veel hullem, tallinnas oma sõprade juures, joomas. aga ta andis oma mehele andex, sest ta teadis, et mees ei peta teda. mõnikord ta küll vihastas mehe peale ja nad tülitsesid, aga nad leppisid alatai ära. ja just maria algatusel, sest ta mees oli liiga jäärapäine, et ise leppima tulla. üldiselt võibki nende suhte kohta öelda, et see olex isegi tugevam olnud, kui maria nii täiuslik elukaaslane polex olnud.

TEELE-KATI
teele-kati sõbrad ei kujutanud ette paremat sõpra kui seda oli teele-kati. tema peale võis kindel olla, et kui on pidu, siis on ka teele platsis. isegi kui ühtegi teist tüdrukut ei olnud peole oodata, siis teele-kati tuli ikkagi. tal oli lihtsalt hea klapp poistega. ja ta ei olnud pidur, kui pidu kestis hommiku kella neljani, siis oli ka teele-kati peol kella neljani. ja kui pidu toimus väljaspool tartut, siis ka see ei olnud teele-kati jaox takistusex. teele-kati lihtsalt ütles oma mehele, et ta sõbrad peavad kuskil lõuna-eesti kolkas mingit pidu ja et ta peab sinna lihtsalt minema, sest muidu ta sõbrad pahandavad, et ta ei veeda nendega koos aega. ja ta mees lubas, sest mis mõte olex olnud teda takistada. teelekati olex läinud niikuinii, ainult et pärast tüli. ja tülidest oli ta mees väsinud. seega ta lihtsalt leppis olukorraga. ta leppis ka sellega, et kui muidu teele-kati eriti ei joonud, siis oma sõpradega koos olles ei hoidnud ta ennast tagasi. nii polnud mingi uudis, kui ta näitex terve pudeli kanget likööri endale sisse kallas ja pärast juuatäis peaga mehe töö juurde läx, et taksoraha lunida. kuna ka ta mees polnud mingi ingel, siis ei häirind meest eriti see, et teele-kati jõi. teda häiris võibolla et isegi rohkem see, et teele-kati ka suitsetas, kui ta joomas oli. teele ise oli öelnud üxkord oma mehele, et ta jälestab tüdrukuid, kes suitsetavad... teele-kati ja ta mehe suhe oli suhteliselt läbi omadega. ta mehele ei läinud lõpux enam korda, mis toimus neil pidudel, kus teele-kati käis. ta nägi küll mingeid pilte, mis ei näidanud teele-katit just kõige paremas valguses, aga ta lihtsalt ei hoolinud enam.