Esmaspäev, november 01, 2010

elu hostelis

kui mitu hauarjuud sa p2evas taluda suudad?
k6ik pole siiski lootusetu,
sest nende vahele pikitakse ka
hausitg6uinguid.

norm on 3 inimese kohta
t2na saan veel 2 hauarjuud 6elda
darrenile, michaelile ja maryle.
lindale, sandrine'ile ja wendyle saan
veel yhe korra hauarjuu 6elda.
lisaks on mul eilsest m6ned
hausitg6uingud alles.
t2nase p2eva elan yle.

6htul m2rkasin uusi n2gusid
hostelis.
4 hauarjuud ja 2 hausitg6uingut
nagu hostelist leitud.

vaatasin telekat ja must m66dus yks tydruk
prantsusmaalt.
me polnud veel vestelnud
seega manas ta must m66dudes
n2ole irve, mis t2hendab
viisakat naeratust.
manasin n2ole samasuguse
irvel naeratuse.
ma tunnen ju etiketti!

eile m6tlesin uue vastuse hauarjuule v2lja.
selgus, et yks mehhiklane kasutab juba seda.
otsustasin seda nyyd ainult tema peal kasutada
las arvab, et ma olen temast kavalam.

selle trikiga teenisin mitu
seltskondlikkuse punkti.
lisaks vahetasin 2 lauset
populaarse ameerika tydrukuga.
see k6ik t2hendas seda, et
t2na hakkas hosteli manager ise
minuga juttu tegema.
oi raisk, ma olen osav
v6ibolla kutsutakse mind varsti isegi v2lja
suitsu tegema.

telekapulti juba pakuti.

Teisipäev, juuli 27, 2010

open'erist on juba paar nädalat möödas, aga see tüüp regiseb ikka kõrvus
olen päev otsa kuulanud regina spektorit ja arvan, et sellega see ei piirdu, sest see on mõnna mõnna mõnna mõnna
mulle kohe väga meeldib see laul

Pühapäev, juuli 25, 2010

folk

kummist korter, kus ööbis umbes pool folki külastanud inimestest. mina ka.

Esmaspäev, juuli 12, 2010

mulle meeldib merill


kuigi ta on vahel tõbras. õnneks olen ma ise ka.

kuidas aru saada, et sa oled liiga paks?


teised ütlevad seda sulle kogu aeg.

Teisipäev, mai 25, 2010

tallinn mu arm

eile hommikul oli huvitav-
saades kultuuriväärtuste ametist rohelise tule jalgrattahoidja paigaldamise kohta, arvasin, et nii ongi nüüd. nad ütlesid ka, et põmst võite hoidja üles panna, aga igaks juhuks võite kommunaalametist küsida, kas neid ka see teema huvitab. selgus, et huvitas väga ja ilma nende nõusolekuta üldse midagi paigaldada ei saa. seadsin sammud mündi tänavale kommunaalametisse. II korrusel asus kommunaalameti mingid osakonnad ja kultuuriväärtuste amet. kõndisin kolmandale korrusele, seal on kommunaalameti kõrgemad tegelased (III korrus ka ikkagi!), aga vastuvõtu aeg alles kella 14.00st. kell oli aga alles 11. kõndisin alla II korrusele ja igaks juhuks läksin sinna komm. osakonda küsima, et äkki nemad saavad ka allkirja anda mu avaldusele. selgus, et ei saa, aga nad ütlesid, et III korrusel võetakse vastu ka siis, kui vastuvõtu aeg ei ole. läksin uuesti III korrusele, selgus, et ühe paberi peal polnud kultuuriväärtuste ameti templit, aga iga paberi peal peab olema. kõndisin alla II korrusele kult.väärtuste ametisse. selgus, et nemad tegelevad üldse tantsu ja lauluga ja majadega tegelevad teise maja inimesed. õnneks polnud kaugele minna, samas raekojaplatsis. läksin majja, vaatan, all korrusel muinsuskaitse, üleval korrusel mingid asjakohasemad tegelinskid. kõmpisin üles, selgus, et see tädi, kellelt ma allkirja tahan saada, on siiski esimesel korrusel. tagasi esimesele, ootasin tiba, kuna keegi seletas midagi sellele tädile midagi fassaadidest ja postidest ja puidust, lõpuks sain jutule ja allkirja kah. tagasi komm.ameti III korrusele, seal öeldi, et kõik on nüüd korras, aga pole inimest, kellel on õigus allkirja sinna panna. lubati helistada, kui inimene tuleb. kõndisin tagasi kinno, sain perse toolile laskutud, kui helistati, et nüüd võin paberitele järele tulla, kõik on allkirjastatud ja korras. tagasi komm.ametisse III korrusele, paberid kätte ja tööle tagasi. nigu naksti.

Teisipäev, mai 04, 2010

pure

kõik on nii nagu näib, sest miski pole nii.

Laupäev, märts 13, 2010

meeldivused

elu on kummaline.

nordeni töö sai otsa ja oht surra vaesuse sisse, viletsuse sisse, kuulsusetuse sisse ja muude õuduste sisse muutus ähvardavalt suureks, sest ilmselgelt oleksin ma vaid kinopalgaga end elatades jäänud vee ja leiva, vahel tõenäoliselt ka vee ja vee peale. aga siis selgus äkitsi, et sõpruse kino saab uuesti eluvaimu sisse ja ka mina olen seal teretulnud inimene andmaks oma panust. see meeldis mulle väga. ja milline ajastus!

olen vahepeal kohtunud veel docpointi inimestega, kes on kõik üsnagi talutavad inimesed. mulle talutavad inimesed meeldivad. neid on kerge taluda. see meeldib mulle väga. käisime koos söömas, käisime koos joomas, käisime koos muusikat nautlemas. see kõik on olnud väga talutav ja meeldiv.

vahepeal käitun nagu siga ja tundub, et ma vist vihkan ennast, sest miks muidu peaksin ma seana käituma. samas mulle kohe üldse ei meeldi ennast vihata ja seetõttu üritan ennast parandada. aga parandada üritan ma ennast alati PÄRAST seda, kui ma olen käitunud mitte kõige tsentelmennlikumalt. kas mitte emobänd falloutboyl pole säänsed laulusõnad, et "I want these words to make things right but it's the wrongs that make the words come to life." tabav, kas pole. sõnastasin täna ka enda reklaamlause- 'käitudes tsentelmennina üritan jääda siiski ka iseendaks.' et noh justkui õigustada oma badnessi. halvasti käitumise miinus on see, et peale mu enda kannatavad ka teised. või siis, et peale teiste kannatan ma ka ise. vbla uskumatu, aga mõlemad variandid on täpselt sama halvad.

aga ma ka armastan. rohkem, kui oleksin julgenud endale tunnistada. ja armastada mulle meeldib. meeldib väga. mycket mycket! vahetevahel armastan liiga palju, siis on valus ka. äärmused ei ole kunagi head.

Esmaspäev, veebruar 01, 2010

ja mõnda

neljapäeval keset kõikse ägedamat võrkpalli lahingut helistas kaarel ja küsis, et kasma mitte ei tahaks reedel algaval docpointi festivalil vabatahtlik olla. mina muidugi tahtsin. see kõik juhtus siis nüüd mõned päevad tagasi. 3 päevane tallinna docpoint sai läbi. ühtlasi sai läbi ka 6 päevane helsingi docpoint, aga see ei puutunud otseselt minusse. päris vahvaid dokke sai näha. ja päris palju sai teada ka artise kinosaalide mahutavuse kohta. kui ikka 181 kohalises saalis ligi 250 inimest ennast ära mahutab, siis tekib tõsiselt küsimus, et kas viimasel ajal on ehitusmaterjalide maailmas tõesti hitiks kujunenud kumm. aga just nii juhtus viimase seansiga 'red chapel'i filmi ajal. ma ise vaatasin seda täitsa keskelt. küll esimese rea ees põrandal, aga ikkagi keskel. kael oli kange ja käed olid kanged, aga vilma oli vahva. tõsiselt tore. ja nagu vahetult enne vilma linastust selgus, võitis see ka sundance'i filmifestivalil world doc'i kategoorias grand prix'. superluks.

koledamal kombel tahaks midagi teha. olla busy. koledamal kombel. elu on täitsa vahva, kui saab ringi sebida.

Laupäev, jaanuar 23, 2010

minu talv

jõudsin öösel kolmveerand 1 töölt koju. kodu võttis mind vastu uue rekordiga. 3 kraadi polnudki mu termomeeter veel näidanud varem. päris põnev, aga mitte eriti lõbus. panin termomeetri gaasipliidi kohale, et korrakski kogeda seda tunnet, mis sind valdab, kui sa näed, et temperatuur on 19 kraadi. kummaline tunne oli. kuidagi ebareaalne. mae rääkis töö juures, et neil ka ikka kohati väga külm- 17 kraadi. oehh, see tundus nagu räägiks keegi mõnelt paradiisisaarelt pärit inimene, kes ütleb, et küll teil siin eestis on ikka külm suvi, üle 30ne ei kerkigi temperatuur.

kirjutasin täna korteriomanikule kah. üritasin võimalikult viisakas olla, öeldes, et ma nüüd ei taha enam ülemäära palju seda korterit üürida. kahju on ka ikka. korter on tegelikult armas. ja omanik ka hästi tore. aga 3 kraadi pole tore. nüüd hakkasin ahju kütma, enne kella 3 magama ei saa, sest tund aega pole mõtet kütta. eile jäin alles kell 4 magama. ja ma veel mõtlesin, et mulle meeldib jahedas magada.... oehh.