tegin ära

vahepeal olen olnud tubli ja teinud palju hääd. esteks tegin hääd eesti lastele sellega, et omandasin laagrikasvataja tunnistuse. nüüd olen seaduse silmis pädev inimene meie tuleviku eest hoolitsema. eksami sooritamine oli paras nali. kõigepealt pidime merilli ja andrega seda pühaba tegema. kõnnin siis ilusti suur-ameerikasse, kui merill helistab ja küsib, et kaugel oled. ütsin, et ukse all juba suur-ameerikas. siis selgus esimene tõsiasi- eksam toimus hoopis pisipedas, mis teatavasti ei asu üldse mitte s-a-s. nojahh , rõõmustav uudis oli aga see, et mai pidand pisipedasse minema kuna meil puudus maksekorraldus, mis tõestab, et me oleme kursuse eest maksnud. merill ja andre rääkisid siis esmaspäevaks meile eksami. esmasba olen ilusti pisipedas koos andrega, merill helistab, et jääb hiljaks. käime andrega pisipeda läbi, aga eksamist ei haisugi. mõned kõned ja selgus, et eksam toimub hoopis lasnamäel uuslinna tänaval. nonii, andre autoga lasnakale, tee pealt haarasime merilli ka kaasa. pärast lasnamäe risti-põiki läbisõitmist jõudsime lõpuks siiski ka eksamile, mille me loomulikult kõik eeskujulikult sooritasime.

käisin esimest korda üritusel nimega verine litter. oli tore. koguni nii tore, et jõudsin sealt peolt omikul kell 7 tulema. jõudsin seal peol ka natuke naistes pettuda, sest selgus, et mida ilusam, seda väiksema huumorimeelega. see selleks. käisin mäkist läbi ja maabusin kati poole. katil oli suurem uni niikuinii läinud, sest ta pidi ärkama kell 8, seega misee tunnike enam ette-taha. ja põhjus, miks kati pidi kell 8 lauba hommikul ärkama oli loomulikult selles, et lauba toimus üle-eestiline prügikoristusaktsioon teeme ära. meie grupis oli 18 inimest ja koristasime väänat. kui suurem osa 45 000 prügikoristajast üle eesti lõpetas aktsiooni kell 2, siis me saime alles kell 6 tulema. prügi ei ole kunagi liiga palju..heh.

õhtul toimus mirle uue kodu aias veel mõnus grill. sealt sain tulema alles öösel kell 11. magama sain umbes 23.06. ei, mai läinud lenne juurde reaktiivlennukiga. mirle uus kodus asub lihtsalt 30m lenne majast. misme mugavusest räägime. ahjaa, ja kui arvestada, et ma olin reede omikul kell 10 ärganud ja sain magama alles lauba öösel kell 11... 37 tundi järjest üelval, see on vist mu rekord, või siis selle lähedane tulemus.

homme lähen kütiorgu. jeesss.

planet earth I

vaatasin just bbc dokki planeet maa tulevik, liikide hävimine. see on koleosaline sari meie oma kallist maakerast, mida me kohtleme nagu peldikupaberit. kasutame ja viskame sitasena ära. ainult, et ühel päeval hakkame palja käega perset pühkima ja siis on nutt ja hala.
saade esitas palju valusaid küsimusi. kas on võimalik rääkida looduskaitsest, kui inimesed nälgivad? kas loomade säilitamine on nälgivatest inimestest tähtsam? kas looduskaitse on vaid rikaste lääneriikide hobi, fantaasia? kuidas rääkida inimestele metsikust loodusest, kui see sama metsik loodus võib tulla ja hävitada terve aastase saagi? kui me räägime liikide päästmisest, miks me siis räägime suurtest, karismaatilistest loomadest nagu elevant, tiiger, amuuri leopard(keda on looduses vaid 30 isendit veel järgi) jt, mitte aga näiteks umbrohust või putukatest, kes on sama olulised?
neljandik imetajatest ja kolmandik kahepaiksetest on ohustatud. jahmatavad numbrid. jääkarudel on aega umbes 50-60 aastat, et kohaneda uute elutingimuste, jahikommete, jahiloomade jne või surevad välja. muidugi, loomaaedades võib neid ju säilitada, aga neid ei saa enam kuangi tagasi neile sobivasse elukeskkonda lasta, sest seda elukeskkonda ei pruugi ja loomaaias üles kasvanud loomad ei saa metsikus looduses hakkama. uhh... mulle on alati loomad hinge läinud, aga sellised saated tuletavad uuesti meelde, kui terav see probleem on. muidugi lähenen ma asjale emotsionaalselt, nagu alati, aga kas on võimalik sellele teemale emotsioonideta läheneda?

das experiment

käisin eelmise nädala lõpus tartus. juhuslikult sain teada, et maria osaleb mingis eksperimendis ekperimentaatorina. vägev sõna, kõlab nagu terminaator. igastahes. eksp. ise uurib alkoholi mõju inimese käitumisele. igale osalejale anti vastavalt tema kaalule paras kogu piiritust, mis oli segatud vist toonikuga, ja siis tuli teha erinevaid teste. lõbus üritus. pärast anti veel üks topsitäis. minema kõndisin sealt juba üsna ülevoolavas meeleolus. sellist teadust mulle meeldib teha. hea on teada, et ma olen andnud oma panuse inimkonna hüvanguks, et ma pole asjatult oma elu eland. hea, et on olemas minusugused alkoholi tarbivad inimesed, sest katsu sa karsklastega sellist eksperimenti teha. lootusetu. 16. aprillil lähen veel korra sinna, veel teadust teha. põhimõtteliselt olen ma juba vabakutseline teadlane. andke ainult piiritus kätte ja näete kuidas teadust tehasse.

hüüdnime eesti

mul viskas paar päeva tagasi täiega üle. kurat, kas eesti on tõesti selline kolgas, kus inimesi kutsutakse ainult nende eesnime ja kuulsuse taganud tegevuse läbi. iga nurga pealt vaatab keegi vastu. iglesiase-anett, superstaari-rivo, vändra-aveli, baari-talis, farmi-gabriel, nimekiri on lõputu. kas varsti on ka AK-arne, presidendi-toomas, tallinna-edgar, kasiino-armin???

uskumatu. igatahes, ma siin mõtlesin, et peab kah hakkama ajaga kaasas käima. nüüdsest on mul tite-tupsu, kepi-ülo, ülikooli-helen, karjääri-kati, ehitaja-lauri, lennuki-allan, margna-mirle jt uued tuttavad.

tutvuv meeldida!

talverõõmud kevadel

teisibal ja kolmabal maha sadanud antarktika säilis nii kaua, et saime heleniga eile ka mäe peal suuskamas ja kelgutamas käia. mõnus. tegin veel võileibu ja teed kah kaasa. paar tundi müttamist väsitas nii ära, et õhtul olime parajad laibad.
naljakas, kõik korrutavad, et ega tali taeva jää, aga kui ta lõpuks tuli, oli ta ikkagi ootamatu ja soovimatu. mulle küll meeldib. kuna helen tuli neljaba, siis pidin tee puhtaks rookima, et autoga välja saaks. umbes 2/3 teest olin juba puhtaks lükanud, kui saabus valla saadetud sahk. mai olnd just ülemäära rõõmus. kurat, kus ta siis oli, kui ma lund rookima hakkasin!! aga noh, tegelt ei kurda, oli mõnus päikse käes väljas möllata. kehalist tegevust peab ikka olema.

aarikul tegin hüpeka kah, kust sai head lendu nii kelgu kui suuskadega. kuna lund oli nii palju, siis pehme maandumine oli karanteeritud.

pidu-idu

eelmine nädal oli peotiine. reedel toimus suur sünnipäevapidu. siret, va tillu tsirgu sai (tegelikult sai küll lauba) 18. alles ta oli vankris pruun nagu si... šokolaad, ainult küüneservad olid valged. nüüd juba 18.
muidu oli pidu selline suht vaikne kuni mul paluti avada punane šampus. ja avatud ta sai!
nii vägevasti, et mu püksid said läbimärjaks, tapeet kahel seinal oli üsna uudsete punaste triipudega, kardin ja ruloo olid see-eest punaste laikudega. külmkapp, pesumasin, kalender... kõik said oma osa sünnipäeva šampusest. kõige fenomenaalsem asja juures on see, et pudelist ei tulnud veeranditki välja, aga kahju sai üsna maksimaalselt tekitatud.
lauba kutsus helkur end mu poole veini mekkima. hää vein oli. hiljem liitusime suuremate hordidega ja pidutsesime kuskil telliskivi tänaval mingil peol. väga äge pidu oli. jagati tasuta booli ja mängiti muusikat, mida ma elu sees ise ei kuulaks, aga seal antud kohas, antud hetkel oli kõik proo. hommikul, kui ärkasin tahtis pea natuke valutada, aga ma selgitasin talle, et alla 5 pole segi. valu sai aru ja läks ära.

kas sellist maaelu me tahtsimegi

eile sai lõplikult kinnitust fakt, et ülo on pede. ja peale selle veel liigipilastaja.

oh ülo, ülo

kämbla-kati

käisime katiga (mitte kämbla) kinos vilmat vaatamas. üsna humoorikas, samas oli sisse pikitud ka tõsisemaid noote. mida teha kui lapselaps on suremas ja teda saab ravida ainult austraalias. aga sul pole raha teda sinna saata. ega ole lapsevanematelgi. vanaema leidis lõpuks lahenduse, ta läks seks-klubisse meestel pihku peksma. kusjuures, tema pehmed käed ja omalaadne tehnika võitis ruttu suure poolehoiu, nii et üsna pea oli tal parim käsi londonis. konkureeriv klubi tahtis teda isegi üle lüüa.
ok, kummaline olukord, aga ma arvan siiski, et elu on tegelikult veelgi kummalisem kui väljamõeldised.
tore vilma igatahes.

matk

toimus pühapäeval. ehk siis kaua räägitud ja planeeritud talimatk leidis lõpuks aset. alustasime padise kloostri varemetelt ja lõpetasime 30 km eemal roosi kodus. üsna mõnus oli. tatsad, räägid juttu, vahepeal võtad lonksu külmarohtu. alguses oli meid 10 inimest, aga kristel ja mingi saksalainen pidid poole pealt ära minema, sest saksalainen pidi lennukile jõudma. seega tegid nemad üldiselt ees ka tempot. mina, rainer ja lauri jälle võtsime asja rahulikult. lauriga kummutasime ikka külmarohtu kah. mingi hetk hakkas külmarohi laurile aga nii hästi mõjuma, et mees vaevu-vaevu üldse jalgadel püsis. sakslane vaatas seda suht murelikult, sest tempo oli ikka üsna aeglane. nagu kuuldus pärast, jõudis berliinlane siiski kenaste lennuki peale. ühe pausi ajal, mis me tegime keeras lauri magama. külma maa peal pole just kõige mugavam magada. mingi aeg lauri ärkaski ja endal külmund nägu peas. ülejäänud osa matkast tegi lauri ees tem,pot, et sooja saada.
fenomenaalne oli selle matka ajal tee tegemine. priimus oli kenasti kaasas roosil. suure kruusi sisse pandi vesi ja tee. ainult et vett pool kruusi ja teed teine pool. karmide meeste tee.
kuna mul oli eelnev öö magamata, siis roosi juurde jõudes käisin korraks saunalavalt läbi ja keerasin pool 8 õhtul juba magama. ega olekski tahtnud seal pidutseda, sest muu rahva seas oli ka üks jopski, kes esindas tüüpilist eesti meest. reisi alguses oli vait ja vagur, aga mida rohkem napsi sai, seda uljamaks muutus. lõpuks oli iga teine, kolmas ja neljas sõna ropp. pealegi muutus ta väga füüsiliseks, käed käisid kogu aeg. väga tüütu.

säh sulle vabadust

paljugi on mõeldud, aga vähe on kirja pandud. sest sõna on hirmus vägev, kui ta on kord juba kirjutatud. kirjutada oleks nii mõndagi, aga aga aga. juba need kaks rida toovad mulle kaela küsimusterahe. millest me siis üldse räägime.

ära mõtle. kui mõtled, ära ütle. kui ütled, ära kirjuta. kui kirjutad, ära alla kirjuta. kui kirjutad alla, ära imesta.
uus sõna küsimustepilduri kohta - helenema.

mõistukõne on hea ainult hetkeks, uuel päeval ei mõista seda enam isegi.

ergutuskoor

käisime otepääl mk etapil. mina, mirts, ege, kati ja argo. kõik mahtusime mirle mahtuniversaali.

kaks päeva hiljem, ehk täna, pole ikka veel häält. karjusime mae teiseks ja veerpalu neljandaks. ja sprindis sai kümmel viienda koha. kaasa sai elada loomulikult tormiliselt, üritasin ka kätt asjade pulsil hoida ja tiba ka koha peal kommenteerida, aga tundsin, et midagi jäi puudu. puudu jäi tandemi teine pool- lauri, kes ei saand seekord tulla. inimesed siiski näisid kommentaare nautivat, ju siis sain tööga enam-vähem hakkama.

väga võimas oli ikka kohal olla ja omadele kaasa elada/karjuda. selline fiiling, et anna olla. ei anna üldse võrreldagi teleka ees istumisega. meeste distantsi võitja lukas bauer ütles ka kommentaaris, et sellist kaasaelamist nagu otepääl ei näe mujal euroopas. teda ergutatakse samamoodi ainult koduses nove mestos. ühesõnaga bauer tegi meie viisikule kummarduse. pühaba õdakul nägin eurospordist kah meie viisikut. eino selline egotripp:P

väsinult ent õnnelikult lahkusime otepäält.

põrandavahetus

me mõjume lauriga üksteisele ikka laastavalt. kui me midagi koos ette võtame, siis on kindel see, et midagi ikka juhtub. tavaliselt juhtub kogemata.

läksime triinu ema juurde käätsosse saunapõrandat vahetama. pühaba hakkasime minema, me sõitsime heleniga rongiga tartusse, lauri läks jõgeval maha. plaan oli, et ta saab jõgeval vennaga kokku, koos sõidavad maale, kus lauri võtab oma auto ja võtab mind veel samal õhtul tartust peale. mingi aeg lauri helistab, et auto jupsib, aga ta ikka tuleb. möödub veel natuke aega, uus kõne. lauri räägib, et kurat, edasi selle autoga sõita ei julge, jubedalt jukerdab. ütles, et sõidab koju tagasi ja tuleb hommikul rongiga tartusse. nii.
hommikul lauri helistab, räägib, et vend vaatas auto üle, vahetasid bensufiltri ära ja ta tuleb ikka auoga. kena.
jõudsime ilusti võrru. tegime bensukas väikse pooletunnise peatuse, ma käisin poes, lauri saatis paar kiiret meili ära. mõtlesime, et võtaks benssu kah, aga samas näiduk näitas, et pole hullu, saab käätsos vabalt käidud. jõudsime siis sõitma hakata ja umbes kilomeetri kaugusele bensukast, kui auto hakkas jälle jukerdama ja lõpuks hoopiski ära kustus. sügasime kukalt. lauri pakkus välja, et kui prooviks natuke benssu sisse panna, äkki näiduk valetab. mõeldud tehtud. ainult, et kuhu sa bensiini võtad, kui ühtki anumat pole. kõndisime linna tagasi, ostsime poest ühe lehtri ja 2l kõige odavama limonaadi. umbes 2/3 limpsist suutsime kohe alla kugistada, rohkem ei mahtunud. ülejäänd valasime maha. saime bensiini ilusti pudelisse, kõndisime autoni tagasi, tankisime. ja nüüd tõehetk, süüde ja mõnus mootoripõrin. bensiiniga sõidab ikka paremini kui ilma. selgus, et näiduk näitabki aiateibaid.
põranda saima suuremate sekeldusteta vahetatud.

hetkel mõtlen

ma arvan, et ma tahaksin olla inglise aristokraat.

ekke moor

lugesin selle läbi. sai üheks mu lemmikuks. näib nii, et gailit on mind hästi tundnud. ekkel on küll kõvasti rohkem sarmi ja ta on sotsiaalsem, aga muudes asjades ei leia ma mingit erinevust enda ja tema vahel. nagu ta ütles laplasele, kes küsis, miks ta seikleb üksinda ringi, ma otsin ennast. nagu ütles eneken ekkele, et sa oled kui hulkuv koer, kes nuusib siin ja tuhnib seal, aga kuskil ei kodune.
millegipärast on mind tihtilugu nipernaadiks kutsutud, see tuleb vist inimeste harimatusest. sest kõik teavad nipernaadi lugu, kes on ise raamatut lugenud, kes filmi näind. aga paljud on ekke moori lugenud? nipernaadi oli ju märksa vanem ja ta seikles peamiselt lõuna-eestis. samas kui ekke eksles ka lapimaa tundrates. nüüd on kavas nipernaadi ka läbi lugeda, et teada saada, kumb ma siis täpselt olen. heh, hea et on olemas targad raamatud, mis rumalale inimesele tikuga tuld tunneli lõpus näitavad.

kontsert

lauba käisime heleniga the real groupi vanemuises kuulamas. päris hää oli. sai tiba nalja ja mussoon oli kõrvadele aktsepteeritav. tuntumad ja mõned tundmatumad lood. ah, mida ma ajan. erilisi tundeid eitekitanud, aga rahast kahju kah ei olnud.

uus ja hullem?

millal ma need uued saapad ostsin tasuta? igastahes juba tükk aega tagasi, aga jalg ei parane nende tekitatud kahjustustest kohe kuidagi. põletik sees ja muudkui vindub. ei idane ega mädane. jumal tänatud. mai kujuta ette, et jalast miski idanema hakkaks. ja see, et ta otsast ära mädaneb, ei meeldi mulle just ka mitte väga. aga saapad on ikkagi head, kui jalg ära paraneb, panen uued saapad uuesti jalga.
minu mõta talveund magada on saanud kaks tõsist hoopi. esiteks tahab tarmo, et ma teda aitaks, no ok, lenne pärast võin ju aidata kah. aga teine ja hoopis rängem takistus on see, et ma vist ei elaks seda talveund üle. ma olen maal olnud 3 päeva ja mul on tunne, et ma lähen hulluks. valges on veel okei, ikka leiad mingi tegevuse, aga pimeduse saabudes...võeh. midagi pole teha, heameelega nikerdaks miskit, aga ei oska ju.. pealegi pole korralikke tööriistu.
sain arvutisse dvd mängija-kirjuataja. ma parem ei hakka kirjeldama seda tsirkust, mis eelnes sellele, et asi korralikult tööle hakkaks. lõpuks olin terve raali sunnitud parandusse viima ja siis julgesid nad mu käest 500 küsida. no hala inglid alla. asi ise maksis 440 ja ma peaks poole rohkem juurde maksma, et asi töötaks. pärast kisa tegemist piirduti siiski 230ga. seakari mitte itimehed.
aga noh, on naiivne arvata, et ma saan nüüd austraaliavideosid töötlema hakata. asjad kohe ei või lihtsad olla. küll ei tunnista mingi programm dvd formaati, siis ma tõmbasin netist konverteri. loomulikult tasuta, mis tähendas seda, et see oli unregistered fak ju tuu. ja kui ma olin ühe dvd ära konvertinud, siis selgus, et iga 2 sekundi tagant ilmus dvd-le kiri unregistered version blablabla. rõõmustasin vähe. siis proovisin neroga kah, ilusti lasi kõik lõigata kleepida ja salvestada. hõõrusin heameelest käsi kokku. nagu selgus, oleks pidanud midagi muud hõõruma, oleks rohkem rahul olnud. asi salvestas ennast mingi kuramuse dokumendina. andke mulle ilus karvane küülik, terav kirves ja puupakk! järjekordselt rõõmustasin vähe.

suure masendusega jõin baarikapist ära joogid, mida oli pudeli põhjas mõni tilk. neid jooke oli palju, nüüd on baarikapp täis. mai tea, mis ta enne oli ja kuidas need asjad sinna mahtusid, aga baarikapp on täis. ja juurde pole vahepeal miskit tulnud. baarikapi jumalad on mulle armulised.

aga muidu onm kõik endine, ülo kuseb endiselt köögipõrandale, erasmus arvab endiselt, et parim viis mind äratada on küüned mulle kaenla alla sisse lüüa. antsu liikumised majas eristab endiselt mitte kõrv ega silm vaid nina. hea et elus on mõned püsiväärtused, mis ei muutu.

nägin unes, et maarja-liis ilus oli must sisse võetud. maarja-liis, kui sa juhtud seda lugema, ole hea, võta ühendust. ma olen küll hõivatud, aga meeldivast vestlusest ei ütleks ära.

P.S. mai taht küll jõuluaega meenutada, aga päkapikud tõid mulle 2 lahedat lauamängu. kes mängida tahab teab, kus ma elan.

Ostsin endale täna tasuta husqvarna saapad, millele ma ammu hammast olin ihunud. rumal inime võib muidugi arvata, et tasuta ei saa osta. loomulikult saab. asi selles, et tasuta saabastega anti kaasa ka mitte nii tasuta saag. värisege puud! enam pole pääsu metsa tegemisest, sest sael ei saa ometi lasta garaaži nurgas hallitama minna.

veel ostudest, ostsin the real groupi kontserdipiletid endale ja helenile. 12 jaanuar toimub asi ise. loodetavasti on hää.

avastasin eile, et mehed, kes arvavad, et mida rohkem naisi seltskonnas, seda parem, ei tea, millest nad räägivad. nimelt viibisin eile seltskonnas, kus peale minu oli veel üks mees ja umbes 80 naist. iiiiigaaav. kes seda naiste pläkutamist jõuab ära kuulata. hiljem olin seltskonnas, kus oli kaks meest ja 3 naist, märksa meeldivam oli.

talina tegemised

mai tea milles asi, mida aeg edasi seda rohkem kaduvat mu oskus midagi seostatut kirjutada. suudan kasutada vaid üksikuid lauseid. totaalne mandumine. igastahes, olen talinas nüüd juba kolm nädalat ühtejutti olnd. lenne keldris lõpetasin töö, sest kui ikka ei opska midagi teha, siis ei ole mõtet ka punnitada ja asju valesti teha. kuigi, tänu selle ehitusele pääsesin revidentidesse. tegin etv-s kah nüüd jala valgeks:)
tegelikult avastasin, et linnas on tore. eriti tore on, ettoimuvad mingid regulaarsed üritused. nagu näiteks juuksuri kolmapäevad. mulle tohutult meeldib see väike traditsioonimoodi asi. et kui muidu on kõik bisi, siis kolmaba õdak ikka natuke aega leitakse, et juuksurist läbi astuda. nagu kuskilt teleseriaalist. võikski hakata tegema uut sarja- juuksuri kolmapäev. kõik osalejad oleksid peaosas:)
mõned peod on pikale veninud kah, eelmine reede ja laupäev sain magama alles 4 paiku. esimesel korral käisime katiga diletantide avangardil, kus oli palju muusikat, mis tegelikult nii väga ei meeldinudki. aga samas on alati ka muid atraktsioone sellistel üritustel.
lauba sain taaviga kokku. alustasime kell 5 levist väljas. väga naljakas oli pidu levikas alustada. tavaliselt seal peod ikka lõppevad. no eks ta lõppes meil ka seal, vahepeal oli lihtsalt mujal istumist ka. levikas kostitas üks mulle tundmatuks jääda sooviv neiu mulle tundmatuks jääda soovinud napsuga. kummaline.
nädal aega olin kassiahastuses:) . no tegelikult mitte ahastuses vaid alluvuses. jagasin raekojaplatsil tasuta kohvi inimestele. seljas suur, ma pean silmas SUUR, kast-termos, mille küljes omakorda voolik. inimestele meeldis kohv. ja tasuta meeldis neile ka. paljude meelest oli see USKUMATU, et tasuta kohvi antakse. no mai tea, ons see tõesti nii uskumatu? mu meelest mitte.
täna lähen taskini sünnipäevale ellamaale.
jõuluõud on täistuuridel peal.

kui halvad asjad ei juhtu minuga, kas minuga on siis halvad asjad juhtunud?

oli ball. mõned rumbad, mõned dringid. vihastasin enda peale, et ma nii nisa tantsimises olen. lubasin, et rohkem tantsuga tegemist ei tee. üldiselt ma ikka omandan asju, mis pole matemaatika-füüsika-keemia-loogika-filosoofia-semiootika, ühesõnaga omandan, aga mitte just tihti, aga tantsu ei omandanud üldse. rumbat oskasin enne, ja midagi juurde ma õppida ei suutnudki. lihtsalt hale.
lõpetasin selleks aastaks töö lõunaosariikides kah. sai tiba saetud-lõhutud-laotud. hirmus paks lumi oli maas. see oli 2 nädalat tagasi. nüüd pole juba nädal aega lume haisugi. see-eest on kõvasti pori.
eelmine nädal töötasime lauriga assakul, lammutasime. külm oli.
kolmaba olime juuksuris kambaga, tagasiteel koju hakkas katil (kel on nüüd uus ja uhke kodu kibuvitsa tänaval) kõht valutama. 15 mintsa hiljem oli ta juba valude tõttu liikumisvõimetu. peale minu oli veel kalmer ja tarmo kah.
kutsusin kiirabi. küll aeg ikka venib, kui sa midagi väga-väga ootad. lõpuks nad siiski tulid ja viisid kati haiglasse. ma läksin kaasa. 3 tundi ootasin, siis öeldi, et kati võetakse haiglasse sisse ja ma läksin koju. järgmisel päeval käisime kristeli ja mirtsiga katil külas, selgus, et kati on terve kui purikas, arstid tal ühtki viga ei leidnud. muide, haiglates on vinged puldiga reguleeritavad voodid!!! ei tea, kas oli viga arstides, või oli asi kati imelises võimes superkiiresti asjadest paraneda, aga kummaline juhtum ikkagi.
ema helistas üle-eile, ütles, et naabri koer oli lahti pääsenud ja meie simbale kallale läind. õhtul pandi simba magama. oeh... paari aasta jooksul juba teine koer, kes hukka saand, kõiegpealt lõid imbetsillidest üle-maja-naabrid spungi maha ja nüüd see kõrvaltnaabritega... mai saa aru, miks teiste koerad nii kurjad on, mis nad neile sisse söödavad. meie koerad pole kunagi murdjad olnud. haige värk.

aeglane,kiire kiire, 1,2,3,4 chachacha

kui keegi ütleb mulle veel aeglane, kiire kiire, siis ma saadan talle näkmäkfiiglid kallale ja siis see va leedusk alles saab. ühesõnaga käime heleniga tantsukursustel. 4st 2 on selja taga. rumba, inglise valss ja tsatsatsa(kessee ajuhiiglane selle tantsu nime küll välja mõtles?). rütmitaju täielik puudumine ja kordinatsiooni nulli lähedane olemasolu on ideaalne segu laginal naermiseks. minu meelest tehakse tantsud liiga keerulised. näiteks avastasin, et mingit võtet tsatsatsas, mille tegemiseks kulub muidu 5 sammu, saab edukalt ka 2 sammuga teha. mai saa aru, miks asjad nii keeruliseks aetakse. tsatstatsa! igatahes tsatsatsa! suurem katsumus on alles ees tsatsatsa! nimelt on tsatsatsa! 1. detsembril tsatsatsa! ülikooli ball, kus ma pean peale tantsimise vist isegi tsatsatsa! lipsu kandma. uuk. vabandust, IIK!
kui kellelegi tundub, et tsatsatsa! ma olen natuke prätseti mõju all, siis tsatsatsa! tegelikult olen ma hoopis potteri mõju all. kuna ilmus viimane osa, siis tsatsatsa! hakkasin ma neid algusest peale lugema. 2 osa on läbi. väga ladusalt kirjutatud, kummagi raamatu jaoks kulus 1 päev. galeriis läks kõik ladusalt täna oli viimane tööpäev.tsatsatsa! okei, rohkem ma tsatsatsa! ei ütle. tsatsatsa!
käisin täna klassikaraadios oma luuletusi lugemas, lauba õhtu peaks need eetrisse kah minema. uhke värk. ise sain muusika kah valida, mis luuletuste vahele lasta. ma kujutan juba ette, et enda häält raadios kuulata on üsna humoorikas.
homme saan lauritsate käest kassipoja, kelle ma maale ülole mängukaaslaseks viin. polegi ammu ültsi näind, ema sõnul pidi ta rohkem pahandust tegema kui segadusse sattunud gnuu lasteaias.
nii ma seda elukest elan. austraaliast sain täkspäki kah kätte. korralik summa, nüüd saab vast sae osta ja metsa tegema minna. metsa puidule auu auuu.