mulle kohe väga meeldib see laul

folk

kummist korter, kus ööbis umbes pool folki külastanud inimestest. mina ka.

mulle meeldib merill

kuigi ta on vahel tõbras. õnneks olen ma ise ka.

kuidas aru saada, et sa oled liiga paks?

teised ütlevad seda sulle kogu aeg.

tallinn mu arm

eile hommikul oli huvitav-
saades kultuuriväärtuste ametist rohelise tule jalgrattahoidja paigaldamise kohta, arvasin, et nii ongi nüüd. nad ütlesid ka, et põmst võite hoidja üles panna, aga igaks juhuks võite kommunaalametist küsida, kas neid ka see teema huvitab. selgus, et huvitas väga ja ilma nende nõusolekuta üldse midagi paigaldada ei saa. seadsin sammud mündi tänavale kommunaalametisse. II korrusel asus kommunaalameti mingid osakonnad ja kultuuriväärtuste amet. kõndisin kolmandale korrusele, seal on kommunaalameti kõrgemad tegelased (III korrus ka ikkagi!), aga vastuvõtu aeg alles kella 14.00st. kell oli aga alles 11. kõndisin alla II korrusele ja igaks juhuks läksin sinna komm. osakonda küsima, et äkki nemad saavad ka allkirja anda mu avaldusele. selgus, et ei saa, aga nad ütlesid, et III korrusel võetakse vastu ka siis, kui vastuvõtu aeg ei ole. läksin uuesti III korrusele, selgus, et ühe paberi peal polnud kultuuriväärtuste ameti templit, aga iga paberi peal peab olema. kõndisin alla II korrusele kult.väärtuste ametisse. selgus, et nemad tegelevad üldse tantsu ja lauluga ja majadega tegelevad teise maja inimesed. õnneks polnud kaugele minna, samas raekojaplatsis. läksin majja, vaatan, all korrusel muinsuskaitse, üleval korrusel mingid asjakohasemad tegelinskid. kõmpisin üles, selgus, et see tädi, kellelt ma allkirja tahan saada, on siiski esimesel korrusel. tagasi esimesele, ootasin tiba, kuna keegi seletas midagi sellele tädile midagi fassaadidest ja postidest ja puidust, lõpuks sain jutule ja allkirja kah. tagasi komm.ameti III korrusele, seal öeldi, et kõik on nüüd korras, aga pole inimest, kellel on õigus allkirja sinna panna. lubati helistada, kui inimene tuleb. kõndisin tagasi kinno, sain perse toolile laskutud, kui helistati, et nüüd võin paberitele järele tulla, kõik on allkirjastatud ja korras. tagasi komm.ametisse III korrusele, paberid kätte ja tööle tagasi. nigu naksti.

pure

kõik on nii nagu näib, sest miski pole nii.

meeldivused

elu on kummaline.

nordeni töö sai otsa ja oht surra vaesuse sisse, viletsuse sisse, kuulsusetuse sisse ja muude õuduste sisse muutus ähvardavalt suureks, sest ilmselgelt oleksin ma vaid kinopalgaga end elatades jäänud vee ja leiva, vahel tõenäoliselt ka vee ja vee peale. aga siis selgus äkitsi, et sõpruse kino saab uuesti eluvaimu sisse ja ka mina olen seal teretulnud inimene andmaks oma panust. see meeldis mulle väga. ja milline ajastus!

olen vahepeal kohtunud veel docpointi inimestega, kes on kõik üsnagi talutavad inimesed. mulle talutavad inimesed meeldivad. neid on kerge taluda. see meeldib mulle väga. käisime koos söömas, käisime koos joomas, käisime koos muusikat nautlemas. see kõik on olnud väga talutav ja meeldiv.

vahepeal käitun nagu siga ja tundub, et ma vist vihkan ennast, sest miks muidu peaksin ma seana käituma. samas mulle kohe üldse ei meeldi ennast vihata ja seetõttu üritan ennast parandada. aga parandada üritan ma ennast alati PÄRAST seda, kui ma olen käitunud mitte kõige tsentelmennlikumalt. kas mitte emobänd falloutboyl pole säänsed laulusõnad, et "I want these words to make things right but it's the wrongs that make the words come to life." tabav, kas pole. sõnastasin täna ka enda reklaamlause- 'käitudes tsentelmennina üritan jääda siiski ka iseendaks.' et noh justkui õigustada oma badnessi. halvasti käitumise miinus on see, et peale mu enda kannatavad ka teised. või siis, et peale teiste kannatan ma ka ise. vbla uskumatu, aga mõlemad variandid on täpselt sama halvad.

aga ma ka armastan. rohkem, kui oleksin julgenud endale tunnistada. ja armastada mulle meeldib. meeldib väga. mycket mycket! vahetevahel armastan liiga palju, siis on valus ka. äärmused ei ole kunagi head.

ja mõnda

neljapäeval keset kõikse ägedamat võrkpalli lahingut helistas kaarel ja küsis, et kasma mitte ei tahaks reedel algaval docpointi festivalil vabatahtlik olla. mina muidugi tahtsin. see kõik juhtus siis nüüd mõned päevad tagasi. 3 päevane tallinna docpoint sai läbi. ühtlasi sai läbi ka 6 päevane helsingi docpoint, aga see ei puutunud otseselt minusse. päris vahvaid dokke sai näha. ja päris palju sai teada ka artise kinosaalide mahutavuse kohta. kui ikka 181 kohalises saalis ligi 250 inimest ennast ära mahutab, siis tekib tõsiselt küsimus, et kas viimasel ajal on ehitusmaterjalide maailmas tõesti hitiks kujunenud kumm. aga just nii juhtus viimase seansiga 'red chapel'i filmi ajal. ma ise vaatasin seda täitsa keskelt. küll esimese rea ees põrandal, aga ikkagi keskel. kael oli kange ja käed olid kanged, aga vilma oli vahva. tõsiselt tore. ja nagu vahetult enne vilma linastust selgus, võitis see ka sundance'i filmifestivalil world doc'i kategoorias grand prix'. superluks.

koledamal kombel tahaks midagi teha. olla busy. koledamal kombel. elu on täitsa vahva, kui saab ringi sebida.

minu talv

jõudsin öösel kolmveerand 1 töölt koju. kodu võttis mind vastu uue rekordiga. 3 kraadi polnudki mu termomeeter veel näidanud varem. päris põnev, aga mitte eriti lõbus. panin termomeetri gaasipliidi kohale, et korrakski kogeda seda tunnet, mis sind valdab, kui sa näed, et temperatuur on 19 kraadi. kummaline tunne oli. kuidagi ebareaalne. mae rääkis töö juures, et neil ka ikka kohati väga külm- 17 kraadi. oehh, see tundus nagu räägiks keegi mõnelt paradiisisaarelt pärit inimene, kes ütleb, et küll teil siin eestis on ikka külm suvi, üle 30ne ei kerkigi temperatuur.

kirjutasin täna korteriomanikule kah. üritasin võimalikult viisakas olla, öeldes, et ma nüüd ei taha enam ülemäära palju seda korterit üürida. kahju on ka ikka. korter on tegelikult armas. ja omanik ka hästi tore. aga 3 kraadi pole tore. nüüd hakkasin ahju kütma, enne kella 3 magama ei saa, sest tund aega pole mõtet kütta. eile jäin alles kell 4 magama. ja ma veel mõtlesin, et mulle meeldib jahedas magada.... oehh.

talverõõmud

olin 4 päeva tartus. tagasijõudes võttis mind kodus vastu 3.5 kraadine õhk. vannitoal nii hästi ei läinud, sest vannis vaatas mulle vastu, ilma liialdamata, suur jääkamakas. kuima mõtsin, et lasen talle kraanist vett peale, et ta ära sulatada, siis selgus, et kraan on kinni jäätund. viisin nüüd soojapuhuri vannituppa puhuma. vast saab ikka vee jooksma. köögikraanist vähemalt tuleb vett. kell on hetkel kolmveerand üks öösel, toatemperatuud on tunnise kütmise ajaga umbes 3 kraadi kerkind. hingeõhku küll näeb ikka veel, aga vähemalt tundub, et on soojem.

teemasse mittepuutuv- brittany murphy suri 32 aastaselt ära. ta oli ju kõige ilusam hollivuudi näitleja. oehh...

inimkatsed.

esimene päev. mees vs. uudishimu.
täna tuli külm. järsku ja täiesti avalikult. aga hästi usud ju ilmajaama, kes ütleb, et homme on miinus 17 tselsiust su kallal, kui täna on täiesti plussid veel.
nagu selgus, pole mu korter siiski termos. mingi hetk langeb temperatuur ka alla 13 kraadi, mis muidu mu kodus rõõmsalt tuhvlite sahinal ringi lasi. esimene ohumärk oligi hommikul, kui tselsiusepulk näitas 12 ja 13 vahele, pigem siiski rohkem 12 poole. see oli üsna hirmutav, umbes sama hirmutav nagu siis, kui see oleks näidanud 14 kraadi. ma olin selle 13ga ikka väga harjunud juba ja kõigusoojase kombel sellega kohanenud.
nii. möödus päev. olin tööl. nagu ikka. saabusin 12 paiku öösel koju. nagu ikka. loomulikult huvitas mind temperatuur. igatahes tundus, et toas on siiski soojem kui õues (veel). mõõdik küll täpselt ei näita, aga see punane löga klaasi sees oli vajunud 10 ja poole peale. selle 'ja poole' võib siiski mu optimismi arvele kanda, sest tegelt oli ta ikka suht 10.
märkasin kohe tendentsi- temperatuuri langus mu toas on võrdelises seoses viski vähenemisega pudelis. kehal justkui hakkas soojem, aga nina küll kavatseb varsti asjad pakkida ja ära kukkuda. peaks õppima nina kaudu joomise.
siil mu raali desktopil vaatas mind etteheitva pilguga, kui ma arvuti sisse lülitasin. ta ninaotsas oli tilk, mida, ma võin vanduda, päeval töö juures veel polnud.
neli korda mõtlesin, enne kui ikkagi otsustasin, et pikkade pükstega voodisse ei roni. talvemüts on peas, olen hetkel kahe teki ja teeviidalt saadud pleedi all. teki alla tundub isegi veel täitsa mõnus olevat.
vaatan une tekitamiseks veel ühe lastefilmi ja siis magama. ei jõua juba ära oodata, mis tselsiusepulk hommikul ütleb. ise pakun 8, eks näis, mis tegelikult on.

teine päev. mees vs. mugavus
külm veel magamist ei seganud. teki all oli soe, kuigi ainult seal, kus mu keha oli, ülejäänud tekialune oli külm.
hommikul esimese asjana muidugi vaatasin tselsiusepulka. näitas 11 kraadi. näis nagu oleks öösel isegi tuba natuke soojemaks läinud. aga ma arvan, et asi oli pigem selles, et mu näpp oli selle punase löga peal ja selle peale hakkas punane löga kohe muidugi ülespoole ronima. ma ei ole suurem asi termomeetri teadlane, aga mu meelest on termomeetrites elavhõbe. aga miksta siis punane on? punane hõbe?
hommikul selgus ka see, et tegelikult on osa külma ka mõtlemises. kohe kuima märkasin, et ma näen oma hingeõhku, hakkas nagu jahedam. tuleb sundida ennast mõtlema soojadest asjadest! aga hingeõhu nägemine oli natuke ehmatav küll. enne kui läksin tööle, vaatasin veel pulka, nüüd näitas 9 kraadi, veelkordne tõestus, et enne ta raip valetas.
tööl oli tore. soe. ei tahtnud kohe kuidagi koju tulla. uksest sisse astudes läksin esimese asjana termomeetri juurde- põmst 8 kraadi, vbla grammike allapoole. huvitav, kui kaua läheb aega, et temperatuur kukuks toas 5 kraadi? saame teada, mina alla ei anna.
mõtlesin ka seda, et misee soe siis nii väga ära ei ole. tegemist on vaid mugavusega. sest ilmselgelt ei lange temperatuur mu toas nii madalale, et see kuidagigi ohtlik oleks. pigem valmistab natuke madalam temperatuur kergeid ebamugavusi. aga mugavus on ju üks laiskuse alavorme. nii et tegelikult võitlen ma sissetöötatud mugavuse kui külmaga.
õhtul tegin süüa pasta bologneset. panin sisse terve kauna tšillit ja hea koguse pipart ning törts ka ingverit. et ikka nagu tulisem oleks. tuli täitsa söödav välja. ainuke häda oli selles, et jube kiiresti pidi sööma, sest toit ei jahtunud just aeglaselt. viimased suutäied olidki külmad.
kell saab kohe 21.00. temperatuur toas on hetkel suure vaaritamise tagajärel (gaasipliit ju huugas jupp aega) tõusnud +9 kraadini.

kolmas päev. mees vs. inimesed.
hommikul tõustes oli temperatuur 7 kraadi. tervelt 7 tselsiust plussis. päris hea. korra ärkasin kuue paiku hommikul, siis vaatasin natuke vilmat ja jäin uuesti magama. peale 10 kalpsasin voodist välja ja tegin kiiruga kõik hommikused toimetused. külma nagu eriti ei tundnudki, sest polnud aega sellele mõelda, pidin meriliga kell 11 tartu mnt. abakhani ees kokku saama, mõtlesin pigem sellele, et hiljaks ei jääks. järjekordne näide sellest, et kui pidevalt selle peale ei mõtle, kui külm on, siis saab täiesti normaalselt kasvõi 7 kraadise temperatuuriga hakkama.
täna oli AK-s uudis, et osades kohtla-järve majades pole sügisest saati kütet sisse lülitatud ja mõnedes korterites on temperatuur langenud lausa 15 kraadi peale. natuke naljakas oli ka. naersin just ennast, mitte neid, kes seal 15 kraadiga leppima peavad.
koju jõudsin nagu tavaliselt kell 12 öösel. vastuse sai küsimus, et 'huvitav, kui kaua võtab aega, et temperatuur langeks 5 kraadini'. selgus, et mitte just väga kaua, sest viiekas vaatas mulle kodus vastu.
otsustasin, et tänase öö magan magamiskotis. mu magamiskotil on komfort +14, tavaline äramagatav öö +11 ja kriitiline -1. no kuna need on alati teatud varuga pandud kraadid ja lisaks veel see, et väljas magades on muid tegureid, nagu niiskus ja tuul, siis peaks +5 ära magama küll.
natuke jahe on küll, hommikul on isegi prille natuke ebameeldiv ette panna, sest raamid on nii külmaks läinud. aga samas on vahva ka. tahan endiselt teada, millal mugavuse piirist läheb asi üle elutegevust segava tegurini.
kõik, kes on tagasisidet andnud, on öelnud, et ma olen kas LOLL või ebanormaalne või sooda või veel miskit säärast. ühesõnaga, inimestele läheb korda :D

neljas ja viimane päev. mees vs. loodus
magamiskotis magamisest ei tulnud miskit välja. lihtsalt nii kuradi külm hakkas. lõpuks ronisin tekkide alla, aga külm oli juba kontidesse korralikult pugenud. kuidagi ei saanud enam sooja.

korralikult magada ei saanudki. ehk siis oligi kätte jõudnud see hetk, kus ebamugavusest oli asi liikunud elutegevust häiriva olukorrani. seega oli käes ka eksperimendi lõpp. mul polnud ju algusest peale kavas hullult kannatada, vaid ainult piire kompida. ja piir jõudiski 5-6 kraadi juures kätte.
hommikul ärgates oli temperatuur isegi natuke alla 5 vajunud. mitte väga soe! toodi kohale puitbrikett. kütsin kohe pool 25kg kotist ära. toasoe tõusis 13 kraadini. uskumatult soe tundus.
ongi kõik. vbla lähen aastavahetusel talimatkale, aga siis juba natuke teise varustusega. treeninglaager on igastahes tehtud.

TIFFi kroonika 10. p2ev

'chicos normales' daniel hernandez, 2008, hispaania- v2ga igav vilma. mai saandki aru, kasee oli dokumentaalvilma v6tetega m2nguvilma v6i siis lihtsalt v2ga viletsa stsenaariumiga vilma. tegevus leiab aset maroko kylakeses, kust olid p2rit 2007 aasta madridi terrorirynnaku korraldanud terroristid. hinne 1

'a new day in old sana' bader ben hirsi, 2005, jeemen/inglismaa- apppiiii kui halb. esimene vilma, mida mai suutnud l6puni vaadata. poole pealt tundsin, et malen isegi juba v2ga vapper olnud. halvim seni n2htud vilmadest. hinne- v6imatu nii halba asja hinnata.

'americaneast' hesham issawi, 2007, usa- selle festivali vilmadest minu top 3-s. v2ga elav ja ehe pilt maaliti musmeli kogukonnast usas. nende probleemidest ja pyyetest kuidagi kohaneda teise kultuuriruumiga. yhelt poolt yritatakse s2ilitada oma juuri ja kultuuri, samas yritatakse ka v6imalik h2sti integreeruda usa yhiskonda. viimased 2 minutit tuli selline poolkohustuslik usa h2ppiend, aga 6nneks kestis see t6esti aint 2 minutit, nii et selle koha pealt v6ib silma kinni pigistada. hinne 4+


selleks korraks sai festivaliga yhele poole.

TIFFi kroonika 9. p2ev

'three blind mice' matthew newton, 2008, austraalia- film kolmest merev2elasest, kes veedavad viimase 66 sydneys enne iraaki s6itu. probleemid omavahel, probleemid perekonnaga. kelle vaim peab pingele k6ige paremini vastu. ysna okei film, miski justkui j2i puudu, aga samas kindlasti yle keskmise hea. hinne 4

'sut' semih kaplanoglu, 2008, tyrgi/prantsusmaa/saksamaa- vilma poisist, kes yle k6ige tahab kirjutada luuletusi, mida avaldataks ajakirjades. igap2evased toimetused tunduvad tyhisena ja ema antud ylesandeid t2idab ta vaid austusest ema vastu. aga kui ema yhel p2eval leiab endale uue mehe, siis tabab argine reaalsus poissi nagu haamer v2ikest varvast. kipub natuke venima. hinne 3+

TIFFi kroonika 7. & 8. p2ev

'momma's man' azazel jacobs, 2008, usa- ysna realistlik pilt mehest, kes kylastab vanemaid, aga siis ei leia enam endas julgust koju tagasi, naiuse ja lapse juurde p66rduda. erinevad vabandused, p6hjused, miks mitte koju minna tunduvad jaburad, aga siiski v2gagi t6etruud. selline m6nusa olemise vilma. hinne 4-

'winds of september' tom shu-yu lin, 2008, taivan

'tout est parfait' yves-christian fournier, 2008, kanada

m6nes m6ttes ysna sarnased vilmad. m6lemad r22givad keskooli l6puklasside poiste s6prusest ja selle haprusest. kusjuures, m6nikord j22b s6prus paremini pysima siis, kui pole enam seda inimest, kellega s6ber olla. taivani vilma saab hindeks 4, kanada oma 4+

8. p2eval ma kinno ei j6udnud, aga see-eest oli meil kohtumine festivali direktrissiga. paljud meie grupist polnud rahul sellega, et t66d yldse pole. see on ka arusaadav, sest s6idad pika maa maha, et anda oma panus siin kreekas selle festivali korraldamisse ja siis pead p2evad l2bi niisama passima. anti v6imalus, et kes tahab, saab viimased paar p2eva m6nes teises osakonnas t66tada. nagu ikka, inimesed on k6vad r22kijad omavahel, aga kui on v6imalus t2htsa ninaga r22kida, siis on k6igil suu munni t2is. ma v6tsin siis natuke s6na ja selgitasin olukorda, sest festivali pool oli aru saanud, et meil on t66d, aga me pole sellega rahul, ma selgitasin, et me pole rahul sellega, et t66d pole. l6puks l2ks j2lle parajaks kismaks festivali t2dide ja meie koordinaato giorgose vahel. kreeka temperament nas6vajetsa.

TIFFi kroonika 6. p2ev

'flower in the pocket' liew seng tat, 2007, malaisia- kohutav. kohustuslik eemale hoidmine sellest vilmast. hinne 0+

eile toimus meil midterm evaluation, ehk maakeeli siis pool projekti on selja taga ja nyyd siis andsime hinnangu sellele. tulemused olid vist ysna kohutavad, suurem osa inimesi pole absoluutselt rahul oma t66ga festivalil. v6i nuh, 6igem oleks 6elda, et pole rahul sellega, et t66d pole. homme on kohtumine festivali direktrissiga, eks n2is, mis saab. yle poole festivali on juba m66das, nii et kahtlane, kas midagi drastilist enam muutub.

6htul oli yhe senegali b2ndi kontsert, ootamatult n6rgaks j2i.

TIFFi kroonika 5. p2ev.

ei vaadanud yhtegi vilmat, polnud vilmavaatamise tujus. oliver stone`i kah ei n2ind. eriti ei p6e, lissalt naljaksa, et ma ise olen meistriklassi osakonnas vabatahtlik, aga ei n2e neid tegelasi, kes meistriklasse annavad:) hull tung oli sinna. inimesed ootasid ukse taga s6na otseses m6ttes meistriklassi l6puni, et sisse saada kasv6i 5 minutiks. hullumaja puhvet.
6htul oli emir kusturica and no smoking orchestra kontsert. huuuuhhhh... megalahe. selline triangel k2is, et anna ollallaa. v2ga super.

TIFFi kroonika 4. p2ev

'captain abu raed' amin matalqa, 2007, jordaania- film lennujaama koristajast, kes leiab yhel p2eval prygikastist lendurimytsi. ta hakkab kodukandi lastele jutustama oma 'seiklustest piloodina' k6ikjal maailmas. samas on filmis ka yks 30ndates naine, kes on p2ris piloot ja keda ta isa tahab kangesti mehele panna. sydamlik film. hinne 4-

'frozen river' courtney hunt, 2007, usa- inimeste smugeldamine mohikaanlaste aladel, naine, kes yritab leida raha, et teha viimased sissemaksed unistuste kodu eest. samas on tal kaks poega, kes saavad iga p2ev s66giks vaid popkorni. indiaanlanna, kellelt v6eti 2ra ta poeg juba synnitusmajas. mu meelest rohkem teleka kui kino vilma, helkuri meeldis. hinne 3

'pescuit sportiv' adrian sitaru, 2008, rumeenia/prantsusmaa- v2ga huvitava montaazhiga vilma. naine ja ta armuke l2hevad piknikku pidama, ootamatult s6idavad nad otsa justkui mittekusagilt auto ette ilmunud prostituudile. nalja saab. hinne 4

TIFFi kroonikad. 3. p2ev.

'firaaq' nandita das, 2008, india- film moslemite ja hindude vahelistest konfliktidest t2nap2eva indias. ysna hea, kuigi kui v6rrelda oliver stone`i 'salvador'iga, siis j22b ikka milleski puudu. hinne tubli 4.
'ashes of time-redux' wong kar wai, 2008, hong kong(hiina)- teine vilma, mis ma sellelt mehelt n2inud olen ja teine vilma, mis mulle temalt meeldib. meeldib vbla isegi rohkem kui '2046'. esimene vilma sellelt festivalilt, mida soovitan. wong kar wai tunneb asja. hinne 5.
'una semana solos' celina murga, 2008, argentina- haiguuuuuu... igav kuubis. lapsed on omap2i n2dal aega. ajaraisk. hinne 2.
'helen' christine molloy, joe lawlor, 2008, inglismaa/iirimaa- veniv. tydruk l2heb kaduma. politsei tahab syndmusi taaselustada, selleks v6etakse yks teine tydreuk, kes peab kadunud tydrukut kehastama ja yritama m6ista, mis v6is selle kadunud tydrukuga juhtuda. k6lab huvitavamalt kui asi tegelikkuses on. hinne 3 pika miinusega.
'l2t den r2tte komma in' tomas alfredson, 2008, rootsi- m6lemad p6idlad pysti. v2ga sehvt vilma. kohustuslik vaadata. film poisist ja 12 aastasest tydrukust, kes tegelikult nagu polegi 12 ja nagu polegi tydruk... kindlasti selle festivali yks lemmikuid. hinne 5+

TIFFi kroonika. 1.& 2. p2ev

hakkas peale l6puks. 49. thessaloniki rahvusvaheline filmifestival.
avatseremoonia tekitas ysna vastakaid tundeid. alguses 6eldi meile, et vaevalt, et meiesugused lihtsurelikest vabatahtlikud yldse sellisele glamuuriyritusele nagu avatseremoonia yldse p22sevad. 10 minutit enne algust saatis koordinaator meile smsi, et kes saab, see tulgu. olime koos mingi 10kond inimest, m6tlesime, et ok, l2hme kaeme perra. yritus leidis aset 1. korrusel, meid saadeti 5 korruse saali, kust saime seda siis kinolinalt j2lgida. 5 minutit olime seal istund, kui 6eldi, et minge 3. korrusele, r6dul on kohti, saate asja l2hemalt vaadata. trepist alla liikudes j6udis meieni veel uuem inff, et all saalis on ka m6ned vabad kohad, et kui tahame, siis saame asjas kohe ise seeski olla. l6puks juhtus nii, et ma istusin 4. reas.
yritus tundus selline kolkaglamuur olevat. et nagu punniti ja punniti, aga selline provintsimekk oli asjla manu, tee mis tahad. ei ole ikka veneetsia v6i oskar v6i kann, punene vaipki polnud nii punane. ja kleidid polnud nii uhked.
6htut2heks kujunes v2gagi ootamatult yks fotgraaf, kes muutis kogu selle yrituse glamuurikatsed ysnagi farsitaoliseks. asi nimelt selles, et seal oli yks fotograaf, umbes 120 aastane v6i nii. ta vaevu vaevu suutis k6ndida, iga kahe sammu j2rel puhkas paar minutit. kogu saal j2lgis hinge kinni hoides, kuidas see rauk kolme trepiastet v6ttis, et lavale minna ja puldis k6nelejat l2hedalt pildistada. ja kui ta l6puks pildid tehtud sai, siis lavalt lahkudes toetus ta k6igepealt k6nepuldile ja siis k6nelejale k2ele. see oli viimane tilk karikasse, terve saalit2is rahvast puhkes laginal naerma. nii et jah, glamuur v6i asi. vaafilmiks oli darren aronofsky 'the wrestler' mickey rourke`ga peaosas. veneetsias kuldl6vi v6itnud vilma. mulle t2itsa meeldis, kuigi tekkis kysimus, kas tegemist oli just sobivaima aval66giks sobiva vilmaga. peale filmi oli maetlik avapidu. k6ik joogid tasuta. ma sain v2ga heaks s6braks kolme deware`i viskit jagava mehega. pidu oli v2gagi tore, aga tasuta alkohol on siiski kuradist. laubal kurtsid k6ik, et oi oi oi, natuke liiale l2ks. ma ise pidin pool 9 omikul juba triksis traksis olema, sest mul oli esimene t66p2ev. nojaaaa.... magama yhes6naga tol 66sel ei j6udnudki, otse t66le. t66 on paras nali. meile 6eldi, et me aitame midagi organiseerida, aga tegelikult seisneb t66 selles, et jagame inimestele meistriklassi ukse ees k6rvaklappe, kust nad kuulevad t6lget. ja peale meistriklassi l6ppu korjame klapid j2lle tagasi. k6ik.
nii, aga nyyd m6ningad filmielamused.
'rosetta' vennad dardenne`id ,1999, belgia/prantsusmaa - kannis mingi auhinna v6itnud vilma. mind j2ttis suht kylmaks, kuigi mingi 'miski' tas oli. ysna tyypiline dardenne`ide vilma.
'kisses' lance daly, 2008, iirimaa/rootsi- vilma varajases teismeeas poisist ja tydrukust, kes p6genevad kodust ja l2hevad dublinisse poisi venda otsima. tegevust leiab aset 24 tunni jooksul. hirmud, r66mud. ei midagi erilist, samas mitte ka igav. etsi-ketsi (midagi enam-v2hem sarnast), nagu ytlevad kreeklased.
'frygtelig lykkelig' henrik ruben genz, 2008, taani- hetke lemmik. vilma yhest politseinikust, kes on saadetud jumalast-mahaj2etud-taani kolkasse kohalikuks konstaabliks. tema raskused kohaneda kohalike kirjutamata reeglitega, ja sellest, kuidas ta l6puks nendega kohanedes nende v6rku kinni j22b. v2ga m6nus vilma.
t2na on plaanis kylastada 5 vilmat, eks n2is, kuidas jaksu on.

sisemised vaevused

ei, mul pole maohaavu, vähemalt pole ma nendest teadlik. ja sitt pole ka perses kinni. aga millegipärast ei ole ma päris mina ise viimastel päevadel. eile olin endast nii väljas, et peaaegu oleksin raali aknast välja visanud. jah, aga milles raal süüdi on? ega olegi... ja täna on ka kummaline raev sees. lihtsalt pulbitseb, tuli ei tea kustkohast ja nüüd on mu sees ja otsib väljapääsu. peab leidma mingi ohutu viisi ta välja laskmiseks. näiteks peaks raevukalt hakkama malet mängima. kusjuures, mängisin eile netis, no absoluutselt ei oska enam, mul pole enam õrna aimugi, mida ma nende nuppudega peaksin tegema, mingit plaani mängides pole. aga nagu keres ütles, halva plaaniga mängima hakkamine on siiski palju parem kui üldse plaanita mängida. tuleb välja, et male pole rattasõit, mida ei unusta. peaks uuesti ennast kätte võtma ja vähemalt oma vana taseme saavutama.
täna öösel magasin vist pool tundi. lugesin kella 4ni öösel "mees kes teadis ussisõnu". teistkordselt siis. tölp mind tapku, kui see pole üks parimaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. raamatu lõppedes oli selline tunne, et võtaks kohe kolmandat korda ette. vbla ongi see mu raev raamatust, sest leemet ju ka vahel sattus mingisse üleloomulikku raevu. kui peaks valima kõige traagilisema elusaatusega raamatukangelase läbi maailma kirjanduse ajaloo, siis ma arvan, et leemetile konkurentsi pakkuda on päris raske. roomeojatsuulija ei saa ligilähedalegi, hamletist rääkimata.
ühesõnaga, kell 4 hakkasin siis suure hooga magama, aga mida ei tulnd oli uni. imelik oligi, et pea oli tühi, tavaliselt ei saa magada, sest mõtled igasuguste asjade peale, aga täna öösel ei mõelnud midagi. tahtsin lissalt natuke magada enne metsa minekut. aga ei. ja kuu raisk säras taevas nagu põlema läinud ilutulestikutehas. oli täis teine. vbla ei saand sellepärast magada. ema ütles, et tai saa täiskuuga magada. igastahes ebameeldiv.
kusjuures nüüd on õhtu juba, aga mul pole üldse und ega väsimust. loodetavasti tuleb.
olin täna metsas hea, jätsin suurele kirjule rähnile ühe metsakuiva kuuse püstyi, et tal oleks kus toksida. ta päev otsa sõimas meid, et mei lase tal rahus olla ja müristame oma saagidega. oehh...esmaspäeval kreekasse, peaks vist hakkama vaatama, mida kaasa võtta.