Kolmapäev, oktoober 15, 2008

sisemised vaevused

ei, mul pole maohaavu, vähemalt pole ma nendest teadlik. ja sitt pole ka perses kinni. aga millegipärast ei ole ma päris mina ise viimastel päevadel. eile olin endast nii väljas, et peaaegu oleksin raali aknast välja visanud. jah, aga milles raal süüdi on? ega olegi... ja täna on ka kummaline raev sees. lihtsalt pulbitseb, tuli ei tea kustkohast ja nüüd on mu sees ja otsib väljapääsu. peab leidma mingi ohutu viisi ta välja laskmiseks. näiteks peaks raevukalt hakkama malet mängima. kusjuures, mängisin eile netis, no absoluutselt ei oska enam, mul pole enam õrna aimugi, mida ma nende nuppudega peaksin tegema, mingit plaani mängides pole. aga nagu keres ütles, halva plaaniga mängima hakkamine on siiski palju parem kui üldse plaanita mängida. tuleb välja, et male pole rattasõit, mida ei unusta. peaks uuesti ennast kätte võtma ja vähemalt oma vana taseme saavutama.
täna öösel magasin vist pool tundi. lugesin kella 4ni öösel "mees kes teadis ussisõnu". teistkordselt siis. tölp mind tapku, kui see pole üks parimaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. raamatu lõppedes oli selline tunne, et võtaks kohe kolmandat korda ette. vbla ongi see mu raev raamatust, sest leemet ju ka vahel sattus mingisse üleloomulikku raevu. kui peaks valima kõige traagilisema elusaatusega raamatukangelase läbi maailma kirjanduse ajaloo, siis ma arvan, et leemetile konkurentsi pakkuda on päris raske. roomeojatsuulija ei saa ligilähedalegi, hamletist rääkimata.
ühesõnaga, kell 4 hakkasin siis suure hooga magama, aga mida ei tulnd oli uni. imelik oligi, et pea oli tühi, tavaliselt ei saa magada, sest mõtled igasuguste asjade peale, aga täna öösel ei mõelnud midagi. tahtsin lissalt natuke magada enne metsa minekut. aga ei. ja kuu raisk säras taevas nagu põlema läinud ilutulestikutehas. oli täis teine. vbla ei saand sellepärast magada. ema ütles, et tai saa täiskuuga magada. igastahes ebameeldiv.
kusjuures nüüd on õhtu juba, aga mul pole üldse und ega väsimust. loodetavasti tuleb.
olin täna metsas hea, jätsin suurele kirjule rähnile ühe metsakuiva kuuse püstyi, et tal oleks kus toksida. ta päev otsa sõimas meid, et mei lase tal rahus olla ja müristame oma saagidega. oehh...esmaspäeval kreekasse, peaks vist hakkama vaatama, mida kaasa võtta.

2 kommentaari:

HELKUR ütles ...

sursu. hästi on. ole minu sõber kreekas ka. ette tänades. hlkr

Anonüümne ütles ...

helkur, loomulikult olen ma su sõber kreekas. ma võin isegi su suurim sõber kreeka pinnal olla, kuisa tahad.