neljapäev, mai 31, 2007

orni


ma arvan, et kati on mu üle nüüd uhke. jälgisin täna terve päev linde, algas hommikul käo uudistamisega, päev edenes tihase vahtimise ning lõppes kirju rähni imetlemisega. selle aja sekka jäi ka neetud hoburästaste jaht. mul pole nende vastu midagi, kui nad meie marju ei sööks, aga kuna nad ei suuda oma nokki ainult ussikeste jaoks hoida, siis ei saa ka mina liigset lahkust üles näidata. kahjuks oli kannatajate hulgas ka "tsiviile", nimelt lasin ma eile kogemata maha ka ühe varblase. aga ma matsin ta ilusti maha. üleüldse on päris keeruline neid rästaraisku jahtida, sest palju on ka kuldnokki ja pääsukesi. ja nende vastu pole mul midagi. aga rästaste vastu olen sõja välja kuulutanud. see võib küll tunduda asjatu võitlusena, kuna neid on nii palju, aga maasikate nimel olen ma valmis seda sõda pidama.


see kõik ei lõppe esimese saja päevaga. samuti ei lõppe see esimese tuhande päevaga ega selle valitsuse ajal. see ei lõppe võibolla isegi meie planeedi eksistentsi jooksul. ent alustagem. - j.f. kennedy

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

olen uhke:)

Anonüümne ütles ...

kuuluta sääskedele kah sõda

Anonüümne ütles ...

mul on rästaidki oma väriseva käega raske tabada...mis siis veel sääskedest rääkida, kes on püssiplönniga sama suured...

Anonüümne ütles ...

a proovi siis sääski mitteväriseva käega lasta

Unknown ütles ...

linnuvõrkude peale ei ole mõelnud? turva-marjakasvatus..

Anonüümne ütles ...

ÄKKI TULED LASED NEED LINNUD KA MAHA KES MU AKNA TAGA IGAL HOMMIKUL RÖÖGIVAD JA MUL MAGADA EI LASE.

Anonüümne ütles ...

võrgud on täitsa olemas...aga need ka ei aita täielikult...

ja teenust ei paku, lasen aint enda peenramaal. metsa nende järgi kah jahile ei lähe. kui magada ei alse, siis tuleb mitte magada. ma harrastan seda, päris huvitav...