esmaspäev, juuni 25, 2007

liiga paks kala

niisiis. eelmine ndlvahetus olid maal talgud. lisaks töö tegemisele oli veel 2 tähelepanuväärset sündmust. esiteks- tupsu tõi ilmale 2 kutsikat (mõlemad nüüdseks küll kutupiilud) ja teiseks- ants eiu läinudki õhtul kell 4 magama, vaid suutis ikke kauem vastu pidada.
esmaspäeval lõpetas lenne ttk. kumlaudeTA! nagu ma talle ütlesin, on ta nüüd must häbiplekk meie perekonna haridusteedel. lõpetada kõrgkool kumlaudeta...no ma ei tea, siis pole ju üldse mõtet lõpetada. sellepärast mul vist ongi 2 lõpetamata kõrgharidust. aga noh, talle võib siiski andeks anda, sest lõpuks ometi sai ema oma tahtmise ja keegi ta lastest on kõrgharitud. mul on 10 aastat veel aega, et selle klubiga liituda.
tallinnas haris thomas meid kah tiba. nimelt oli tal mänguasi, mida me heleniga ekslikult delfiiniks pidasime. aga thomaselt küsides, et kellega on tegu, saime vastuseks, et tegemist on liiga paksu kalaga. muna õpetab munakeetjat.
maalt suure hooga lahkudes olin ma muidugi metsatöllu ja rami kontserdi piletid maha unustanud. ema läks õnneks teisiba maale ja pani need kargoga dorpati poole teele. teisiba pärast kodutute loomade varjupaiga ja loomaaia külastamist, hakkasime heleniga ise kah tartu poole ennast hääletama. mis puutub loomaaeda- kurat, maksta 90 eeku, et enamus loomi mitte näha?!! persse raisk! tehku mingi kuradi tabloo vai ekraan, kus on kirjas, et hetkel pole võimalik kahjuks näha neid ja neid loomi, siis inimesed ise otsustavad, kas nad tahavad ikka see 90 eeku maksta, et näha rebast ja kitse.
hääletamine ise sujus okeidolt, ardus tuli kohalik elanik kilekotiga meie juurde ja õngitses sealt mulle ühe 2l presidendi 10ne. ma küll alguses natuke protestisin, aga kui mees ikke seletas, et tal pole vahet, millal ma seda joon- täna vai homme, siis tuli kingitus vastu võtta. huvitaval kombel, olid kõik 3 autot, mis meil läks, et tartusse jõuda, päris uhked ja kallid. tavaliselt sellised peale ei võta.
kolmaba hommikul hääletasime end viljandi, sealt edasi bussiga suure-jaani ja sealt siis juba kand ja varvas lõhaverre. me jõudsime kontserdile tiba vara, nii et piletikontrolöregi polnd veel saabunud. kui nad lõpuks saabusid, siis olime esimesed, kes mäe peale said. jass jass.
kontsert oli võimas nagu oligi arvata. super koht sellise muusika jaoks. naljakas oli vaadata väikseid japse, kes kah turismigrupina seda kontserti "nautisid". nad olid õite ehmund. me heleniga loovutasime ühe oma magamisaluse kolmele japsi vanaprouale, mis peale meid ülevoolavate tänusõnadega üle kallati. jaapani nätsu saime kah tänutäheks.
olime küll telgi kaasa võtt, aga kuna peale kontserdi lõppu oli veel nii valge, siis otsustasime, et proovime veel hääletamisega õnne. vahet pole siis, kas saame tartu vai tallinna. saime päälinna. reedel hääletasin pärnusse, sest oli ju tulemas raineri sünnipäev + jaanipäev. eriti edukalt ei läind seekord, 5 tundi läks aega, et pärnusse jõuda. vähemalt oli lõbus. eriti vahva oli üks tallinna taksojuht, kes jubedalt tiblasid kirus ja mu viljandisse abivalmilt tõi. ja noh, surematu kuulsus nagu ma olen- ta tundis mu muidugi ära. kuradi tenerife kordussaated.
ndlvahetus oli vahva, 3 päeva järjest oli meil elav jaanituli, tegime telksauna, hüppasime teiba ja teibata üle jaanitule, jõime õlut, vanakat ja sampat, käisime lauriga kohalikus poes, mille ees ka kohaliku kombe kohaselt ühed tablbokid ära manustasime ja kohaliku mehega maailma asjadest rääkisime. inimesi oli, süüa oli, juua oli. pühapäeval tegime tiba sporti kah, loopisime malmpanni ketta pähe, viskasime topispalli ja oda ja hoidsime 8 kilost raskust sirgete kätega enda ees. viimase võistluse ma muide võitsin. ma olin viimane võistleja, seega oli mul kergem kah- teiste ajad olid ju teada.

meeleolukas.

teisipäev, juuni 05, 2007

hiljutised tegemised


neljaba käisin tallinnas. istusime von krahlis ja tähistasime allani lähenemist surmale. vaikne istumine. läksin sinna eesmärgiga mitte olla ainus, kes terve õhtu räägib. tulemus- rääkisin terve õhtu austraaliast, mitte et ma sellest niigi palju kirjutanud poleks. vahepeal üritasin ikka küsimusi laurile dikteerida. suht edutult.
reede hommikul sain kokku helkuriga, et minna taskinile haiglasse külla. ei tea, mis taskinil viga, üldse häält ei teinud, nagu oleks just mandlitelõikuselt tulnud. ma kinkisin talle vile, et saab vähemalt vilistada...õnneks oli mul kaasas märkmik ja pastakas, nii et taskin kirjutas meile, me jälle ei kirjutanud. helkur muidugi ronis kohe taskinile voodisse. muide, väga toredad verise röga alused on haiglates, sellised munaresti materjalist tehtud neerukujulised kausikesed. haiglas sai ennast desinfitseerida kah. uskumatult lõbus tegevus. pärast käisime söömas kohas, kus lenne jutu järgi on hullult suured praed ja imeodavad pealekauba. suur praad sisaldas 1.25 kartulit ja natuke kastet. ja ei ütleks et see nüüd just liiga odav oleks olnud.
õhtul oli nisu pidu, ehk siis polnud ammu raineril ja antil külas käinud. õhtu venis hommikuni, kell 6 sai magama. proovisin ka ilget solki- kati poolt hispaaniast toodud tõrulikööri. hullem kui lätis tehtud köhasiirup. imestasin inimeste üle.
lauba käisin tartus tädi tiiut haiglas vaatamas. haigla nagu haigla ikka, tädi tiiu nagu tädi tiiu ikka. tartu kah sama koha peal. isegi mitte enam üllatav.
eile, so esmasba läksin rattaga rakverre, et osta võilille mürki, sest võililli on meil eufemisme kasutades palju. võtsin ema chopperi, ants veel ütles, et ära seda võta laguneb sul tee peal ära. aga mulle ju ei meeldi lenne ratas. endal mul ju kaherattalist sõiduvahendit pole. ega neljarattalistki. igastahes jõudsin tõrma surnuaiani, kui avastasin, et esikumm toss. parkisin ratta ühele hauaplatsile ja käisin linnas jalgsi. tagasi tulles oli ratas alles. ega olnd ju muud variantigi, ma olin ju linnas, kus see ratas ilma minuta ikka läheb. päris koduni ei õnnestunudki kõndida, mingi 9 km sain astuda, kui ema helistas ja siis ristiisa mulle järgi saatis.
kodus proovisin ladaga ka sõita. hmm...ei kommenteeri, sest pihlakas jäi ju terveks.

neljapäev, mai 31, 2007

orni


ma arvan, et kati on mu üle nüüd uhke. jälgisin täna terve päev linde, algas hommikul käo uudistamisega, päev edenes tihase vahtimise ning lõppes kirju rähni imetlemisega. selle aja sekka jäi ka neetud hoburästaste jaht. mul pole nende vastu midagi, kui nad meie marju ei sööks, aga kuna nad ei suuda oma nokki ainult ussikeste jaoks hoida, siis ei saa ka mina liigset lahkust üles näidata. kahjuks oli kannatajate hulgas ka "tsiviile", nimelt lasin ma eile kogemata maha ka ühe varblase. aga ma matsin ta ilusti maha. üleüldse on päris keeruline neid rästaraisku jahtida, sest palju on ka kuldnokki ja pääsukesi. ja nende vastu pole mul midagi. aga rästaste vastu olen sõja välja kuulutanud. see võib küll tunduda asjatu võitlusena, kuna neid on nii palju, aga maasikate nimel olen ma valmis seda sõda pidama.


see kõik ei lõppe esimese saja päevaga. samuti ei lõppe see esimese tuhande päevaga ega selle valitsuse ajal. see ei lõppe võibolla isegi meie planeedi eksistentsi jooksul. ent alustagem. - j.f. kennedy

kolmapäev, detsember 20, 2006

kohustuslik teadaanne

v2risevat sea keedupekki ja k6vasti vett!
ehk siis toidurikast j6ululauda ja alkoholirikast aastavahetust.

kui n2eme, siis joome.

teisipäev, detsember 12, 2006

sallallaa

eino ei maksa nyyd kohe kurjustada, kui ma siin v2ikest nalja viskan. lihtsalt kontrollisin v2lja, et kas ikka lugejaid on. selgus, et on. v2ga hea. 2rge siis pahandage, ega ma halva p2rast.

varsti panen 6. kah yles

neljapäev, detsember 07, 2006

nonii

unustage 2ra edasised peatykid. kurat, ma kirjutan 4 tundi bloggi, kulutan sellele hirmpalju raha neti eest maxtes ja te raisad ei viitsi paari ridagi kommentaariks kirjutada....ei mingit vastukaja. kurat, kellele ma seda siis kirjutan? endale vai? edasised uudised surnud k2ngude maalt tulevad ainult helenile. kysige tema k2est siis, kuidas meil l2heb!

andres (ja lauri) on r22kinud!

ja paras teile, et teil seal l6gane talv on. meie suvi on ilus!

reede, november 10, 2006

lisa vabandusele.

k2isin raalipoes, lasin tyybil faili formaati usb peal muuta, et saaxin selle ikka siia yles riputada. ja nyyd on k6ik l2inud. 4 tundi kirjat66d paari klikiga h2vitatud. normaalne. raisk!
minu viha on hetkel liiga suur.
vabandan k6igi lugejate ees. 5. peatykk on valmis usb peal, aga siinne raal ei tunnista midagi v2ngemat wordpadist, seega ei saa ma rtfi lahti. vabandan.
ahjaa...olen elus...
paari n2dala p2rast proovin uuesti.

neljapäev, oktoober 26, 2006

v2ike teade

nimelt olen ma nyyd m6nda aega mangomaania kyysis. mis t2hendab seda, et minust ei pruugi miskit kuulda olla oma kuu aega isegi. kirjutage, joonistage ikka surskari aadressile.

P.S. 5 peatykk on mustandina praktiliselt valmis, aga selle raali toximine v6ib v6tta kaua aega, kuna neti asemel on mul nyyd mangod.

ja mu 6nn v6iks olla suur, kui te ykskord n2hes kuud.... teate isegi, kuidas edasi l2heb

ikka teie

esmaspäev, august 21, 2006

sport ja virmalised



sellex korrax on siis nurmetu spartakiaad 2006 lõppenud. nagu ikka spordis, oli nii ilu kui valu. püstitati uusi rekordeid, esile kerkisid uued sangarid. aga mis kõige tähtsam- sõbrad tulid mulle külla. sest mis olex küla, kui sõbrad sinna ei tulex. ja seekord oli neid palju, ei mäletagi, millal viimati nii paljud sõbereid mul külas käis.

kondid on kanged, aju on kange, hetkel tundubki, et vist ainult üx kehaosa polegi kange. jumal tänatud. lihased, lihased... põhimõtteliselt ei saa ei naerda, aevastada, ega muid kehaosade liikumist nõudvaid tegevusi teha, sest lihtsalt nii valus on.

võrkpall võrkpall võrkpall võrkpall on võrrrrrratu! sa juudas, ma polex kyll ilmaski arvand, et ma nii palju võrku sel nädalavahetusel mängin. küll naiste-, küll meeste-, küll segavõistkondades. ma arvan, et mu tase paranes umbes 7.5% võrra. ma pole küll veel kaugeltki nii hea kui "äss-servija" mirts, või "ülekatuse" lauri, aga vähemalt on mul siht silme ees, kuhu ma areneda tahan. ja muidugi hõbedane võistkond kollased, kes küll riietuse järgi väärinux kulda...taome kulmud rulli - kollased, vaja leida lolli - kollased!!!

pärast pidulikku spartakiaadi avamist ja tule süütamist, tegime lauriga rahvale teatavax ka meie kaua hoitud saladuse, et me septembri alguses austraaliasse lendame. kes teab kui kauax, ex see sõltub oludest.

aplaus helkurile ja katile(võimalik et ka mirtsile), kes tulid hiilgavale ideele magada väljas veranda peal. super!!! kax ööd lageda suvise taeva all kahe tydruku vahel magada. mis sa hing veel ihkad!! ja lauba öösel nägi helkur virmalisi, mida me siis kõik jupp aega koos imetlesime. ja mina harimatu arvasin, et virmaliste tarvis on madalat temperatuuri vaja.

vot selline oligi nurmetu spartakiaad 2006. mulle meeldis ja tundus, et ka teistele. varsti on ärasõit, ei tea, millal jälle kõiki neid sõbereid koos näeb. sõbrad on head. eriti mu omad:)

neljapäev, august 17, 2006

ÕM



Saabusin täna õpilasmaleva kokkutulekult. Naljakas lugu oli sellega, sest mul polnud ju mingit seost malevaga. Aga Marju, kes oli Nõmme rühmajuht, ütles, et ta ei viitsi üxi minna. Ja nii juhtuski, et Lammasmäele minnes olin ma mingi suvaline, aga seal olles ülendati mind kohe rühmajuhix:D
Täitsa tore oli. Esmaspäeval olin veel öösel tööl ja teisiba omikul panin kohe päälinna poole ajama, kust siis Baltijaamast bussidega Lammasmäele läxime. Ma muidugi mõtlesin, et mis kokkutulek see on, kui väike naps kaasas pole, nii ma siis võtsingi 4 lapikut pudelit kaasa, igas pudelis poole jagu jooki. Suur oli aga mu üllatus, kui kohe laagri pääsla ees oli alkokontroll. Ma suutsin sealt siiski kuidagi osavalt läbi tulla, nii et ühtki pudelit ei avastatud...
Kolm toredat päeva, kus õhtuti rühmajuhid jõid "külma kohvi" ja lapsed fännasid Ursulat ja Singer Vingerit. Viimane valmistas mulle küll täieliku pettumuse, Volmer oli ennast täis kaaninud ja ajas lava pealt lastele ilget iba suust välja. Väga ebaprofessionaalne.
Meil oli hea telk, selline väike üheinimese oma, kus me Marjuga koos magasime. Pehmelt öeldes oli kitsas. Väga vahva oli ka see, et telk oli ühekordne, aga hoovihmasid tuli mõnuga. Loomulikult oli ettenägelik Andres kaasa võtnud hunniku prügikotte ja rulli hõbeteipi, millest ta siis teise kihi telgile peale tekitas, nii osavalt kusjuures, et telk oli täiesti veekindel.
Vot. Ma saan aru küll, et see on suhteliselt emotsioonitu kirjeldus, aga ka mul on mõnikord mõõnad, kus ma lihtsalt ei suuda kirjutada huvitavalt...

laupäev, august 05, 2006


pärast pikemat bloggeriga jukerdamist saavutasin ma ülekaaluka võidu. nimelt sain ma enda blogis kellaaja paika!!! lõppematud ovatsioonid on siinpuhul paslikud. paar kilo lilli ei olex ka halb...

siinkohal ei hakka ma seletama seda protsessi, kuidas see võit tuli( millegipärast tundub mulle, et see kahandax tunduvalt selle võidu sära:) aga kes on öelnud, et lihtsad asjad lihtsad on?!


sain eile kokakoolalt tünga. kogusin kah neid korke, et mp3 mängijat saada. üleeile õnnestuski tööjuures "P" täht saada ja ma muidugi väga häppi-häppi, et nüüd ei peagi endale seda ostma. aga mis selgus? selgus, et see kuradi "3", mis mul oli, polnudki "3" vaid hoopis "E". saad sa siis aru. mingi mikroskoopiline punkt oli sel "E"-l taga, mis tegi tast "E", mitte "3". ja ma olen terve persetäie "E"-sid ära visand, sest see oli mul juba olemas. kurat seda teab, mitte "3" nende seas oli.... grrr..

kolmapäev, august 02, 2006

tüüpiline mina

ei ole hea olla, ei ole. aga ometi ei peax see mind üllatama, sest nüüdsex peaxin ma selle mitte-hea-olemisega juba harjunud olema. aga ei ole. mõtlesin, et olen praktiliselt terve elu üxi hakkama saanud, et olen üxindusega harjunud. mõtlesin et mulle meeldib üxi olla. aga nüüd... ju mul puudus varem selline kogemus, et kuidas on üxindus pärast 3 aastat kooselu. alguses panin ma selle valu selle arvele, et ma olen lihtsalt harjunud koos olema. aga nüüd on möödas juba terve kuu ja ei ole sugugi kergemax või paremax läinud. ja ometigi oli see mu oma otsus. ma olen ikka öelnud, et ma ei kahetse kunagi tehtut, sest igast kogemusest on midagi õppida. selle loogika järgi ei kahetse ma ka seda lahkuminekut, sest selle kuu aja jooxul olen ma paganama palju õppinud. ainult et ma pole kindel, kas ma olexin tahtnud seda kõike õppida.
kõik olex mõistetav, kui see lahkuminek olex olnud äkkotsus mingist hetke emotsioonist mõjutatud, aga nii see ju polnud. ma olin selle peale juba enne pikalt mõelnud. kuid ikkagi on kõik hetkel üldse mitte nii nagu ma ettekujutasin. kindlasti on asi ka selles, et kogu "kamp" asub ju tallinnas ja tartus pole mul suurt kedagi.

ühesõnaga olen ma omadega jälle suhteliselt põhjas.

teisipäev, august 01, 2006

ülla-ülla

sellex korrax on siis lõppenud experiment "kaine andres". kestis see peaaegu kax nädalat. tulemused on alles analüüsimisel.

esmaspäev, juuli 31, 2006


sain üleeile, ehk siis reede õhtul hakkama suure lollusega. ma arvan, et kui mul muude asjade peale annet ei ole, siis enda häbistamises olen ma küll pääääris osav. oma suure kujutlusvõimega kujutlesin ette midagi, mida polex tohtinud. põhimõtteliselt polegi sellesse postitusse midagi kirjutada vaja, pilt räägib enda eest. täiesti võimalik, et puhtalt enda idiootsuse tõttu jäin ühest heast sõbrast ilma....või kui mitte just ilma, siis tugevalt varjutasin seda sõprust küll...
tegelikult on mul kax annet. sõpradest ilmajäämises olen ma ka vilunud. aga need kax annet on omavahel ka tugevalt seotud.

teisipäev, juuli 25, 2006

inaff iis inaff!


andsin eile lahkumisvalduse. alates 1. september 2006 olen jälle vabakutseline elaja. mis edasi saab? venelased ütlexid selle kohta, et munn teda teab. ex näis. pole nagu ammu reisinud, võix seda natuke praktiseerida. 4 maailmajagu on ju veel külastamata.

esmaspäev, juuli 24, 2006

mas que nada

lugesin helkuri ploogi, kus ta kirjutab, et talle meeldib mingi hirmus hää laul (jõudsin juba vahepeal unustada, mis laul) ja siis tuli telekast sergio mendes feat. black eyed peas "mas que nada" ja see on küll tõeline ahhaa-efekt . lugu ise on ju suht-koht vana, aga uues kuues kõlab hirmus meeldiv kõrvadele. ja olgem ausad, ex ka see vana variant silitab mu trummikilesid ikke kohe mõmmm kui sametiselt. igatahes!

ee..folk? ee... nojahh.. see suur et müstiline noh..


et siis käisin folgil, ja mitte lihtsalt käisin, vaid olin seal kolm päeva!!! asi on eriti arusaamatu, kui lugeda mu üleeelmist postitust folgi kohta, kus ma kurdan, et sel aastal sinna ei jõuagi. aga noh, sursu ja tema plaanid. tegelikult on kõiges süüdi kati. neljaba helistas ja saatis sõnumeid, et mis sa ikka jamad, ja tule ikka jne jne jne... nojahh ja siis ma läxingi reedel. kell 12 ajasin teeääres pöidla püsti ja kell 13.00 oli viljandis. väike vihje hääletajatele- vältige puhjat. esimene auto viis mind puhjani, ja sealt edasi on suht nigel hääletada, sest seal tuleb üx piiiiiikkkk ja lauuuuggggeeee kurv, kus autod põhimõtteliselt ei peatu. ja ma saan neist aru. muidugi kinnitab erand( loe: sursu) reeglit ja ma sain keset kurvi peale.
ühesõnaga olen mina viljandis ja helistan katile. ning loomulikult on ta raisk just viljandist ära sõitnud!!! õnnex küll ainult kolmex tunnix.

folk oli tore nagu alati, kuigi eelmine aasta oli justkui toredam. võibolla oli asi selles, et eelmine aasta oli mul pass või hoopis selles, et eelmine aasta sai seda folgijooki- karksi siidrit ikke omajagu lürbitud. naljakas oli kaine olla kõik need folgipäevad, eriti kui arvestada seda mittekainete inimeste hulka, kes mind ümbritsesid.

juhtus kolm kummalist olukorda, mis pani mind mõtlema selle üle, et ega mul viljandis juhtumisi kaxikvend ei ela. esimene juhus oli kohe reedel, kui üx punapäine naispolitseinik mulle jalgrattal vastu sõitis, pidama jäi ja "tere!" ütles. ma olin suht hämmeldunud, et mitte öelda jahmunud. vaatasin talle pikalt otsa ja venitasin siis: "teeeree. kas ma tunnen teid?" selle peale vaatas too õrn korravalvur mind veelkord pikalt ja vastas"mhm", ning sõitis edasi. täielik müstika!! ma üldiselt ikka nagu mäletan ähmaselt nägusid, keda ma olen kohanud, aga too punapäine politseinik ei tundunud küll kuidagi tuttav olevat.

teine juhtum oli samuti seotud naisterahvaga, kes ühel päeval - see oli siis vist laupäev..jah, ikka laupäev - mulle kolm korda patsi lõi. kusjuures erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. ja jällegi, kusjuures, täiesti võõras naine. ja kõige kummalisem oli see, et mul oli ju rinnamärk, mis ütles "kallista mind" mitte "anna patsi"... väga strange

ning kolmas müstiline juhtum juhtus laupäeva öösel, kui kats teatas, et ta on nüüd kah folgil kuskil telklas ja kutsus enda juurde. ütles veel, et ma annax teada, kui ma telkla juurde jõuan, et siis üritab mind kuidagi sisse nihverdada. nuh, jõudsin telkla juurde ja hakkasin purjus turvamehega midagi seletama teemal, et ma tahan sisse saada, kui mu juurde tuli üx heledapäine noormees, kes ütles "tere sursu!, näed siin on sulle tasuta telklapääse!" ma muidugi rõõmustasin ja läxin telklasse, kus ma kohtasin kohe katsi, kes küsis, et kuidas ma sisse sain. ma ütlesin, et näed, su sõber andis mulle tasuta pääsme. kats tegi imestunud näo ja küsis, et mis sõber. ma siis näitasin talle, ja no muidugi polnud katsil õrna aimugi, kes see tüüp selline on... jälle täielik müstika. lihtsalt mingi võõras mees astub ligi, ütleb "tere sursu" ja annab tasuta telkapääsme... kummaline kummaline... ma nimetasin selle tüübi endamisi telkainglix.

no vot selline folk oligi. ahjaa, jõudsin ju ühele kontserdile kah ilma maxmata. laupäeva õdakul viimasele kontserdile. kristelil ja liinil olid sinised käepaelad, aga mul loomulikult mitte midagi. no ja siis rebisime kristeli sinisest sallist ühe riba ja mässisime selle ümber mu käe, sodisime natuke musta tintekaga kah ja voila! saingi sisse. päris naljakas oli.

neljapäev, juuli 20, 2006

folk


täna algab folk. neetud, mul oli pass ju olemas ja see aasta olex juba 5. järjestikune folgiaasta olnud. aga nüüd istun ma tartus ja mõtlen nende peale, kes folkavad. aga ma ei saa liiga kurb olla, sest mul on siht silme ees. siht mille pärast ma folgipassi maha müüsin. siht, mille pärast olen ma nõus kogu oma maise vara maha müüma. sest kõike maiset saab asendada. aga kui sul on silme ees siht, siis ei taha sa seda millegagi asendada. aga hetkel on veel liiga vara seda sihti avalikustada.
aga üxkord algab aega...