sursu urg

mälu

2011-02-28T10:29:00.001+02:00

mu mälu olematus, mu mälumatus
ongi põhjuseks,
miks käes on minu mälu matus.

Kolimine

2011-01-15T15:26:00.000+02:00

ahoi! või nagu ütlevad meremehed- ahoi! otsustasin oma bloginduse uuele tasemele viia ja tekitada väikese süsteemi, sest nagu ütleb helkur- süstematiseerimine on kõige alus! nimelt tegin uue koha, kuhu hakkavad minema kõik mu kirjud kirjad reisidest. siia bloggi kirjutan kõike muud mis sülg näppu toob. uuele ja alles rohelisele lehele saab SIIA klikates.

palju õnne!

sursu

elu hostelis

2010-11-01T08:16:00.002+02:00

kui mitu hauarjuud sa p2evas taluda suudad?
k6ik pole siiski lootusetu,
sest nende vahele pikitakse ka
hausitg6uinguid.

norm on 3 inimese kohta
t2na saan veel 2 hauarjuud 6elda
darrenile, michaelile ja maryle.
lindale, sandrine'ile ja wendyle saan
veel yhe korra hauarjuu 6elda.
lisaks on mul eilsest m6ned
hausitg6uingud alles.
t2nase p2eva elan yle.

6htul m2rkasin uusi n2gusid
hostelis.
4 hauarjuud ja 2 hausitg6uingut
nagu hostelist leitud.

vaatasin telekat ja must m66dus yks tydruk
prantsusmaalt.
me polnud veel vestelnud
seega manas ta must m66dudes
n2ole irve, mis t2hendab
viisakat naeratust.
manasin n2ole samasuguse
irvel naeratuse.
ma tunnen ju etiketti!

eile m6tlesin uue vastuse hauarjuule v2lja.
selgus, et yks mehhiklane kasutab juba seda.
otsustasin seda nyyd ainult tema peal kasutada
las arvab, et ma olen temast kavalam.

selle trikiga teenisin mitu
seltskondlikkuse punkti.
lisaks vahetasin 2 lauset
populaarse ameerika tydrukuga.
see k6ik t2hendas seda, et
t2na hakkas hosteli manager ise
minuga juttu tegema.
oi raisk, ma olen osav
v6ibolla kutsutakse mind varsti isegi v2lja
suitsu tegema.

telekapulti juba pakuti.

Commonwealth games New Delhi 2010 II

2010-10-14T02:37:00.002+03:00

veel t2helepanekuid briti rahvasteyhenduse m2ngudelt.

vahva oli vaadata kuidas austraalia ja um naiskonnad lauatennises v6istlesid. um poolt li ja yang, austraalia poolt miao ja lay. aus6na, oleks singapur ja hiina omavahel m2nginud, poleks n2gudel vahet teinud. ja siis heidetakse araabia maadele ette, et need ostavad endale keeniast jooksjaid.

paapua uus guineal oli meeste 3000m takistusjooksus v2lja pandud jooksja, kes oli nii lyhike, et pidi s6na ostses m6ttes veet6kkest yle ronima. ma ei tea, kas tyyp tegi seda ala esimest korda elus v6i on neil paapua uus guineas madalamad takistused, aga seda oli yhtaegu naljakas ja nukker vaadata. tyyp oli v2hemalt visa.

um odaviskaja sai h6beda austraallase j2rel. selles pole midagi imelikku, austraalia on juba lugematul arvul kordadel um ja kulla vahel olnud. aga selles kuidas see paremuselt teine tulemus tuli, oli midagi indialikku. oda lendas selgelt yle 75 meetri, kuskile 78 m kanti, aga tabloole ilmus j2rsku 72.56. odaviskaja l2ks kohe muidugi ametnikele seletama, et mida kuradit, isegi pime n2gi, et see on selgelt yle 75 meetri. ametnikud aga j2id endale kindlaks. siiski ysna pea ilmus ka tegelik tulemus tabloole. kusjuures, 72 meetriga oleks see tyyp medalist ilma j22nud, sest kaks india poissi olid oda yle 73 meetri lennutanud. um mehe kommentaar oli tabav- "I don't know how is it possible that this thing happens, it must be India" . n6ustun kahe k2ega.

um on hetkel 34 medaliga (5 kulda) 11 kohal medalitabelis. ettepoole t6usta on ysna raske, sest eespool on malaisia 8 kullaga ja shotimaa 9 kullaga. medalite yldarvult on um 5.

Commonwealth games New Delhi 2010

2010-10-12T03:06:00.002+03:00

pole kunagi varem briti rahvasteyhenduse m2nge j2lginud, seega on p2ris huvitav seekord seda teha. kuna olen uus-meremaal, siis saan seda teha suuresti um vaatenurgast. um-l l2heb enam-v2hem h2sti, tykk aega ootasid nad oma kulda, nyyd on neid koos kaks, yks naiste treki j2litussprindis ja teine valerie adamsi kuld naiste kuulit6ukes, mis, olgem ausad, oli ka kohustuslik kuld adamsile. lisaks kahele kullale on um-l terve perset2is h6bemedaleid ja m6ned pronksid otsa, hetkeseisuga 25 medalit. kullasanss on kindlasti naiste maahokis, kus nad on finaalis vastamisi austraaliaga ja naiste netballis(eesti keeles ei teagi vastet), kus nad on mu meelest ka finaalis austraaliaga vastamisi. maha ei maksa matta ka kullam6tteid m6tteid r2gbimeeskonnal, nad on seni v2ga korralikke m2nge n2idanud. austraaliast p6gusalt r22kides tuleb t6dada, et see on ylekaalukalt k6ige edukam riik senini ja ega neid keegi sellelt troonilt ei t6uka kah.

aga kui um k6rvale j2tta, siis on ikkagi huvitav neid m2nge j2lgida. eriti just sellest vaatenurgast, kus ma n2gin, milline kaos valitses delhis 2 n2dalat enne m2ngude algust ja huvitav on vaadata, kuidas india korraldamisega hakkama saab. eks nurinat ikka on, peamiselt tyhjade, turvalisuse ja - ylla-ylla - toidu yle.

ja avatseremoonia oli ka kuidagi lahja mu meelest. tringel trangel nagu ikka kombeks, aga k6ik need tantsijad olid sellise morni olemisega, et mida helmetit ma siin staadionil teen, heameelega l2heks s66ks hoopis pool 2mbrit riisi kuskil nurgapealses "kohvikus". ja laulja, kellele v2idetavalt oli terve varandus kahe laulu tegemise ja ettekandmise eest makstud, oli pintsaku ja valgete tossudega. stilishhhhh! . teise laulu ettekandmise ajal hakkas ilutulestik paukuma, see oligi nii ette n2htud, kyll aga polnud korraldajad arvestanud sellega, et isegi kuisa maksad yhele mehele miljoni kahe laulu eest, ei tee see sellest mehest udusireeni, mis ilutulestiku paukudest yle suudab hyyda. pealegi ilutulestikul oli ka rohkem pauku kui tuld, nii et pakkunud ka tyeab mis silmailu.

sellised juhtumised, kus linnud keset m2ngu maahokiv2ljakul ringi lendavad ja koerad staadionil ringi tuterdavad, ei yleta isegi uudisekynnist. arvestades hulkuvate koerte hulka delhis, siis pole ime, et nad otsapidi ka staadionil on. kyll aga yletas uudisekynnise seik, et kasutatud kondoomid ummistasid sportlastekyla kanalisatsiooni. see muide oli hea tooniga uudis, sest nagu yks korraldaja kommenteeris, "meil on heameel, et sportlased kasutavad turvameetmeid". muidugi on neil heameel, see on ka ainuke valdkond, kus turvalisusega rahul v6ib olla.

2010-07-27T02:21:00.001+03:00

open'erist on juba paar nädalat möödas, aga see tüüp regiseb ikka kõrvus

2010-07-27T02:09:00.002+03:00

olen päev otsa kuulanud regina spektorit ja arvan, et sellega see ei piirdu, sest see on mõnna mõnna mõnna mõnna

2010-07-27T02:02:00.002+03:00

mulle kohe väga meeldib see laul

folk

2010-07-25T19:18:00.000+03:00

kummist korter, kus ööbis umbes pool folki külastanud inimestest. mina ka.

mulle meeldib merill

2010-07-12T01:29:00.002+03:00

kuigi ta on vahel tõbras. õnneks olen ma ise ka.

kuidas aru saada, et sa oled liiga paks?

2010-07-12T01:25:00.002+03:00

teised ütlevad seda sulle kogu aeg.

tallinn mu arm

2010-05-25T10:29:00.006+03:00

eile hommikul oli huvitav-
saades kultuuriväärtuste ametist rohelise tule jalgrattahoidja paigaldamise kohta, arvasin, et nii ongi nüüd. nad ütlesid ka, et põmst võite hoidja üles panna, aga igaks juhuks võite kommunaalametist küsida, kas neid ka see teema huvitab. selgus, et huvitas väga ja ilma nende nõusolekuta üldse midagi paigaldada ei saa. seadsin sammud mündi tänavale kommunaalametisse. II korrusel asus kommunaalameti mingid osakonnad ja kultuuriväärtuste amet. kõndisin kolmandale korrusele, seal on kommunaalameti kõrgemad tegelased (III korrus ka ikkagi!), aga vastuvõtu aeg alles kella 14.00st. kell oli aga alles 11. kõndisin alla II korrusele ja igaks juhuks läksin sinna komm. osakonda küsima, et äkki nemad saavad ka allkirja anda mu avaldusele. selgus, et ei saa, aga nad ütlesid, et III korrusel võetakse vastu ka siis, kui vastuvõtu aeg ei ole. läksin uuesti III korrusele, selgus, et ühe paberi peal polnud kultuuriväärtuste ameti templit, aga iga paberi peal peab olema. kõndisin alla II korrusele kult.väärtuste ametisse. selgus, et nemad tegelevad üldse tantsu ja lauluga ja majadega tegelevad teise maja inimesed. õnneks polnud kaugele minna, samas raekojaplatsis. läksin majja, vaatan, all korrusel muinsuskaitse, üleval korrusel mingid asjakohasemad tegelinskid. kõmpisin üles, selgus, et see tädi, kellelt ma allkirja tahan saada, on siiski esimesel korrusel. tagasi esimesele, ootasin tiba, kuna keegi seletas midagi sellele tädile midagi fassaadidest ja postidest ja puidust, lõpuks sain jutule ja allkirja kah. tagasi komm.ameti III korrusele, seal öeldi, et kõik on nüüd korras, aga pole inimest, kellel on õigus allkirja sinna panna. lubati helistada, kui inimene tuleb. kõndisin tagasi kinno, sain perse toolile laskutud, kui helistati, et nüüd võin paberitele järele tulla, kõik on allkirjastatud ja korras. tagasi komm.ametisse III korrusele, paberid kätte ja tööle tagasi. nigu naksti.

pure

2010-05-04T16:21:00.000+03:00

kõik on nii nagu näib, sest miski pole nii.

meeldivused

2010-03-13T22:08:00.003+02:00

elu on kummaline.

nordeni töö sai otsa ja oht surra vaesuse sisse, viletsuse sisse, kuulsusetuse sisse ja muude õuduste sisse muutus ähvardavalt suureks, sest ilmselgelt oleksin ma vaid kinopalgaga end elatades jäänud vee ja leiva, vahel tõenäoliselt ka vee ja vee peale. aga siis selgus äkitsi, et sõpruse kino saab uuesti eluvaimu sisse ja ka mina olen seal teretulnud inimene andmaks oma panust. see meeldis mulle väga. ja milline ajastus!

olen vahepeal kohtunud veel docpointi inimestega, kes on kõik üsnagi talutavad inimesed. mulle talutavad inimesed meeldivad. neid on kerge taluda. see meeldib mulle väga. käisime koos söömas, käisime koos joomas, käisime koos muusikat nautlemas. see kõik on olnud väga talutav ja meeldiv.

vahepeal käitun nagu siga ja tundub, et ma vist vihkan ennast, sest miks muidu peaksin ma seana käituma. samas mulle kohe üldse ei meeldi ennast vihata ja seetõttu üritan ennast parandada. aga parandada üritan ma ennast alati PÄRAST seda, kui ma olen käitunud mitte kõige tsentelmennlikumalt. kas mitte emobänd falloutboyl pole säänsed laulusõnad, et "I want these words to make things right but it's the wrongs that make the words come to life." tabav, kas pole. sõnastasin täna ka enda reklaamlause- 'käitudes tsentelmennina üritan jääda siiski ka iseendaks.' et noh justkui õigustada oma badnessi. halvasti käitumise miinus on see, et peale mu enda kannatavad ka teised. või siis, et peale teiste kannatan ma ka ise. vbla uskumatu, aga mõlemad variandid on täpselt sama halvad.

aga ma ka armastan. rohkem, kui oleksin julgenud endale tunnistada. ja armastada mulle meeldib. meeldib väga. mycket mycket! vahetevahel armastan liiga palju, siis on valus ka. äärmused ei ole kunagi head.

ja mõnda

2010-02-01T01:29:00.002+02:00

neljapäeval keset kõikse ägedamat võrkpalli lahingut helistas kaarel ja küsis, et kasma mitte ei tahaks reedel algaval docpointi festivalil vabatahtlik olla. mina muidugi tahtsin. see kõik juhtus siis nüüd mõned päevad tagasi. 3 päevane tallinna docpoint sai läbi. ühtlasi sai läbi ka 6 päevane helsingi docpoint, aga see ei puutunud otseselt minusse. päris vahvaid dokke sai näha. ja päris palju sai teada ka artise kinosaalide mahutavuse kohta. kui ikka 181 kohalises saalis ligi 250 inimest ennast ära mahutab, siis tekib tõsiselt küsimus, et kas viimasel ajal on ehitusmaterjalide maailmas tõesti hitiks kujunenud kumm. aga just nii juhtus viimase seansiga 'red chapel'i filmi ajal. ma ise vaatasin seda täitsa keskelt. küll esimese rea ees põrandal, aga ikkagi keskel. kael oli kange ja käed olid kanged, aga vilma oli vahva. tõsiselt tore. ja nagu vahetult enne vilma linastust selgus, võitis see ka sundance'i filmifestivalil world doc'i kategoorias grand prix'. superluks.

koledamal kombel tahaks midagi teha. olla busy. koledamal kombel. elu on täitsa vahva, kui saab ringi sebida.

minu talv

2010-01-23T00:47:00.004+02:00

jõudsin öösel kolmveerand 1 töölt koju. kodu võttis mind vastu uue rekordiga. 3 kraadi polnudki mu termomeeter veel näidanud varem. päris põnev, aga mitte eriti lõbus. panin termomeetri gaasipliidi kohale, et korrakski kogeda seda tunnet, mis sind valdab, kui sa näed, et temperatuur on 19 kraadi. kummaline tunne oli. kuidagi ebareaalne. mae rääkis töö juures, et neil ka ikka kohati väga külm- 17 kraadi. oehh, see tundus nagu räägiks keegi mõnelt paradiisisaarelt pärit inimene, kes ütleb, et küll teil siin eestis on ikka külm suvi, üle 30ne ei kerkigi temperatuur.

kirjutasin täna korteriomanikule kah. üritasin võimalikult viisakas olla, öeldes, et ma nüüd ei taha enam ülemäära palju seda korterit üürida. kahju on ka ikka. korter on tegelikult armas. ja omanik ka hästi tore. aga 3 kraadi pole tore. nüüd hakkasin ahju kütma, enne kella 3 magama ei saa, sest tund aega pole mõtet kütta. eile jäin alles kell 4 magama. ja ma veel mõtlesin, et mulle meeldib jahedas magada.... oehh.

talverõõmud

2009-12-24T00:32:00.003+02:00

olin 4 päeva tartus. tagasijõudes võttis mind kodus vastu 3.5 kraadine õhk. vannitoal nii hästi ei läinud, sest vannis vaatas mulle vastu, ilma liialdamata, suur jääkamakas. kuima mõtsin, et lasen talle kraanist vett peale, et ta ära sulatada, siis selgus, et kraan on kinni jäätund. viisin nüüd soojapuhuri vannituppa puhuma. vast saab ikka vee jooksma. köögikraanist vähemalt tuleb vett. kell on hetkel kolmveerand üks öösel, toatemperatuud on tunnise kütmise ajaga umbes 3 kraadi kerkind. hingeõhku küll näeb ikka veel, aga vähemalt tundub, et on soojem.

teemasse mittepuutuv- brittany murphy suri 32 aastaselt ära. ta oli ju kõige ilusam hollivuudi näitleja. oehh...

inimkatsed. neljas ja viimane päev. mees vs loodus.

2009-12-18T10:50:00.002+02:00

magamiskotis magamisest ei tulnud miskit välja. lihtsalt nii kuradi külm hakkas. lõpuks ronisin tekkide alla, aga külm oli jube kontidesse korralikult pugenud. kuidagi ei saanud enam sooja.

korralikult magada ei saanudki. ehk siis oligi kätte jõudnud see hetk, kus ebamugavusest oli asi liikunud elutegevust häiriva olukorrani. seega oli käes ka eksperimendi lõpp. mul polnud ju algusest peale kavas hullult kannatada, vaid ainult piire kompida. ja piir jõudiski 5-6 kraadi juures kätte.

hommikul ärgates oli temperatuur isegi natuke alla 5 vajunud. mitte väga soe! toodi kohale puitbrikett. kütsin kohe pool 25kg kotist ära. toasoe tõusis 13 kraadini. uskumatult soe tundus.

ongi kõik. vbla lähen aastavahetusel talimatkale, aga siis juba natuke teise varustusega. treeninglaager on igastahes tehtud.

inimkatsed. kolmas päev. mees vs. inimesed.

2009-12-17T00:23:00.002+02:00

hommikul tõustes oli temperatuur 7 kraadi. tervelt 7 tselsiust plussis. päris hea. korra ärkasin kuue paiku hommikul, siis vaatasin natuke vilmat ja jäin uuesti magama. peale 10 kalpsasin voodist välja ja tegin kiiruga kõik hommikused toimetused. külma nagu eriti ei tundnudki, sest polnud aega sellele mõelda, pidin meriliga kell 11 tartu mnt. abakhani ees kokku saama, mõtlesin pigem sellele, et hiljaks ei jääks. järjekordne näide sellest, et kui pidevalt selle peale ei mõtle, kui külm on, siis saab täiesti normaalselt kasvõi 7 kraadise temperatuuriga hakkama.

täna oli AK-s uudis, et osades kohtla-järve majades pole sügisest saati kütet sisse lülitatud ja mõnedes korterites on temperatuur langenud lausa 15 kraadi peale. natuke naljakas oli ka. naersin just ennast, mitte neid, kes seal 15 kraadiga leppima peavad.

koju jõudsin nagu tavaliselt kell 12 öösel. vastuse sai küsimus, et 'huvitav, kui kaua võtab aega, et temperatuur langeks 5 kraadini'. selgus, et mitte just väga kaua, sest viiekas vaatas mulle kodus vastu.

otsustasin, et tänase öö magan magamiskotis. mu magamiskotil on komfort +14, tavaline äramagatav öö +11 ja kriitiline -1. no kuna need on alati teatud varuga pandud kraadid ja lisaks veel see, et väljas magades on muid tegureid, nagu niiskus ja tuul, siis peaks +5 ära magama küll.

natuke jahe on küll, hommikul on isegi prille natuke ebameeldiv ette panna, sest raamid on nii külmaks läinud. aga samas on vahva ka. tahan endiselt teada, millal mugavuse piirist läheb asi üle elutegevust segava tegurini.

kõik, kes on tagasisidet andnud, on öelnud, et ma olen kas LOLL või ebanormaalne või sooda või veel miskit säärast. ühesõnaga, inimestele läheb korda :D

inimkatsed. teine päev. mees versus mugavus.

2009-12-15T20:46:00.002+02:00

külm veel magamist ei seganud. teki all oli soe, kuigi ainult seal, kus mu keha oli, ülejäänud teki alune oli külm.

hommikul esimese asjana muidugi vaatasin tselsiusepulka. näitas 11 kraadi. näis nagu oleks öösel isegi tuba natuke soojemaks läinud. aga ma arvan, et asi oli pigem selles, et mu näpp oli selle punase löga peal ja selle peale hakkas punane löga kohe muidugi ülespoole ronima. ma ei ole suurem asi termomeetri teadlane, aga mu meelest on termomeetrites elavhõbe. aga miksta siis punane on? punane hõbe?

hommikul selgus ka see, et tegelikult on osa külma ka mõtlemises. nii kuima märkasin, et ma näen oma hingeõhku, hakkas kohe nagu jahedam. tuleb sundida end mõtlema soojadest asjadest! aga hingeõhu nägemine oli natuke ehmatav küll. enne kui läksin tööle, vaatasin veel pulka, nüüd näitas 9 kraadi, veelkordne tõestus, et enne ta raip valetas.

tööl oli tore. soe. ei tahtnud kohe kuidagi koju tulla. uksest sisse, esimese asjana termomeetri juurde- põmst 8 kraadi, vbla grammike allapoole. huvitav kui kaua läheb aega, et temperatuur kukuks toas 5 kraadi. saame teada, mina alla ei anna.

mõtlesin ka seda, et misee soe siis nii väga ära ei ole. tegemist on vaid mugavusega. sest ilmselgelt ei lange temperatuur mu toas nii madalale, et see kuidagigi ohtlik oleks. pigem valmistab natuke madalam temperatuur kergeid ebamugavusi. aga mugavus on ju üks laiskuse alavorme. nii et tegelikult võitlen ma sissetöötatud mugavuse kui külmaga.

õhtul tegin süüa pasta bologneset. panin sisse terve kauna tšillit ja hea koguse pipart ning törts ka ingverit. et ikka nagu tulisem oleks. tuli täitsa söödav välja. ainuke häda oli selles, et jube kiiresti pidi sööma, sest toit ei jahtunud just aeglaselt. viimased suutäied olidki külmad.

kell saab kohe 21.00. temperatuur toas on hetkel suure vaaritamise tagajärel (gaasipliit ju huugas jupp aega) tõusnud +9 kraadini.

inimkatsed

2009-12-15T00:43:00.002+02:00

täna tuli külm. järsku ja täiesti avalikult. aga hästi usud ju ilmajaama, kes ütleb, et homme on miinus 17 tselsiust su kallal, kui täna on täiesti plussid veel.

nagu selgus, pole mu korter siiski termos. mingi hetk langeb temperatuur ka alla 13 kraadi, mis muidu mu kodus rõõmsalt tuhvlite sahinal ringi lasi. esimene ohumärk oligi hommikul, kui tselsiusepulk näitas 12 ja 13 vahele natuke, pigem siiski rohkem 12 poole. see oli üsna hirmutav, umbes sama hirmutav nagu siis, kui see oleks näidanud 14 kraadi. ma olin selle 13ga ikka väga harjunud juba ja kõigusoojase kombel sellega kohanenud.

nii. möödus päev. olin tööl. nagu ikka. saabusin 12 paiku öösel koju. nagu ikka. loomulikult huvitas mind temperatuur. igatahes tundus, et toas on siiski soojem kui õues (veel). mõõdik küll täpselt ei näita, aga see punane löga klaasi sees oli vajunud 10 ja poole peale. selle 'ja poole' võib siiski mu optimismi arvele kanda, sest tegelt oli ta ikka suht 10.
märkasin kohe tendentsi- temperatuuri langus mu toas on võrdelises seoses viski koguse vähenemisega pudelis. kehal justkui hakkas soojem, aga nina küll kavatseb varsti asjad pakkida ja ära kukkuda. peaks õppima nina kaudu joomise.

siil mu raali desktopil vaatas mind etteheitva pilguga, kui ma arvuti sisse lülitasin. ta ninaotsas oli tilk, mida, ma võin vanduda, päeval töö juures veel polnud.

neli korda mõtlesin, enne kui ikka otsustasin, et pikkade pükstega voodisse ei roni. talvemüts on peas, olen hetkel kahe teki ja teeviidalt saadud pleedi all. teki alla tundub isegi veel täitsa mõnus olevat.

vaatan unetekitamiseks veel ühe lastefilmi ja siis magama. ei jõua juba ära oodata, mis tselsiusepulk hommikul ütleb. ise pakun 8, eks näis, mis tegelikult on.

TIFFi kroonika 10. p2ev

2008-12-04T15:52:00.000+02:00

'chicos normales' daniel hernandez, 2008, hispaania- v2ga igav vilma. mai saandki aru, kasee oli dokumentaalvilma v6tetega m2nguvilma v6i siis lihtsalt v2ga viletsa stsenaariumiga vilma. tegevus leiab aset maroko kylakeses, kust olid p2rit 2007 aasta madridi terrorirynnaku korraldanud terroristid. hinne 1

'a new day in old sana' bader ben hirsi, 2005, jeemen/inglismaa- apppiiii kui halb. esimene vilma, mida mai suutnud l6puni vaadata. poole pealt tundsin, et malen isegi juba v2ga vapper olnud. halvim seni n2htud vilmadest. hinne- v6imatu nii halba asja hinnata.

'americaneast' hesham issawi, 2007, usa- selle festivali vilmadest minu top 3-s. v2ga elav ja ehe pilt maaliti musmeli kogukonnast usas. nende probleemidest ja pyyetest kuidagi kohaneda teise kultuuriruumiga. yhelt poolt yritatakse s2ilitada oma juuri ja kultuuri, samas yritatakse ka v6imalik h2sti integreeruda usa yhiskonda. viimased 2 minutit tuli selline poolkohustuslik usa h2ppiend, aga 6nneks kestis see t6esti aint 2 minutit, nii et selle koha pealt v6ib silma kinni pigistada. hinne 4+

selleks korraks sai festivaliga yhele poole.

TIFFi kroonika 9. p2ev

2008-11-23T14:34:00.000+02:00

'three blind mice' matthew newton, 2008, austraalia- film kolmest merev2elasest, kes veedavad viimase 66 sydneys enne iraaki s6itu. probleemid omavahel, probleemid perekonnaga. kelle vaim peab pingele k6ige paremini vastu. ysna okei film, miski justkui j2i puudu, aga samas kindlasti yle keskmise hea. hinne 4

'sut' semih kaplanoglu, 2008, tyrgi/prantsusmaa/saksamaa- vilma poisist, kes yle k6ige tahab kirjutada luuletusi, mida avaldataks ajakirjades. igap2evased toimetused tunduvad tyhisena ja ema antud ylesandeid t2idab ta vaid austusest ema vastu. aga kui ema yhel p2eval leiab endale uue mehe, siis tabab argine reaalsus poissi nagu haamer v2ikest varvast. kipub natuke venima. hinne 3+

TIFFi kroonika 7. & 8. p2ev

2008-11-23T14:13:00.001+02:00

'momma's man' azazel jacobs, 2008, usa- ysna realistlik pilt mehest, kes kylastab vanemaid, aga siis ei leia enam endas julgust koju tagasi, naiuse ja lapse juurde p66rduda. erinevad vabandused, p6hjused, miks mitte koju minna tunduvad jaburad, aga siiski v2gagi t6etruud. selline m6nusa olemise vilma. hinne 4-

'winds of september' tom shu-yu lin, 2008, taivan

'tout est parfait' yves-christian fournier, 2008, kanada

m6nes m6ttes ysna sarnased vilmad. m6lemad r22givad keskooli l6puklasside poiste s6prusest ja selle haprusest. kusjuures, m6nikord j22b s6prus paremini pysima siis, kui pole enam seda inimest, kellega s6ber olla. taivani vilma saab hindeks 4, kanada oma 4+

8. p2eval ma kinno ei j6udnud, aga see-eest oli meil kohtumine festivali direktrissiga. paljud meie grupist polnud rahul sellega, et t66d yldse pole. see on ka arusaadav, sest s6idad pika maa maha, et anda oma panus siin kreekas selle festivali korraldamisse ja siis pead p2evad l2bi niisama passima. anti v6imalus, et kes tahab, saab viimased paar p2eva m6nes teises osakonnas t66tada. nagu ikka, inimesed on k6vad r22kijad omavahel, aga kui on v6imalus t2htsa ninaga r22kida, siis on k6igil suu munni t2is. ma v6tsin siis natuke s6na ja selgitasin olukorda, sest festivali pool oli aru saanud, et meil on t66d, aga me pole sellega rahul, ma selgitasin, et me pole rahul sellega, et t66d pole. l6puks l2ks j2lle parajaks kismaks festivali t2dide ja meie koordinaato giorgose vahel. kreeka temperament nas6vajetsa.

TIFFi kroonika 6. p2ev

2008-11-20T17:07:00.000+02:00

'flower in the pocket' liew seng tat, 2007, malaisia- kohutav. kohustuslik eemale hoidmine sellest vilmast. hinne 0+

eile toimus meil midterm evaluation, ehk maakeeli siis pool projekti on selja taga ja nyyd siis andsime hinnangu sellele. tulemused olid vist ysna kohutavad, suurem osa inimesi pole absoluutselt rahul oma t66ga festivalil. v6i nuh, 6igem oleks 6elda, et pole rahul sellega, et t66d pole. homme on kohtumine festivali direktrissiga, eks n2is, mis saab. yle poole festivali on juba m66das, nii et kahtlane, kas midagi drastilist enam muutub.

6htul oli yhe senegali b2ndi kontsert, ootamatult n6rgaks j2i.

TIFFi kroonika 5. p2ev.

2008-11-19T16:29:00.000+02:00

ei vaadanud yhtegi vilmat, polnud vilmavaatamise tujus. oliver stone`i kah ei n2ind. eriti ei p6e, lissalt naljaksa, et ma ise olen meistriklassi osakonnas vabatahtlik, aga ei n2e neid tegelasi, kes meistriklasse annavad:) hull tung oli sinna. inimesed ootasid ukse taga s6na otseses m6ttes meistriklassi l6puni, et sisse saada kasv6i 5 minutiks. hullumaja puhvet.
6htul oli emir kusturica and no smoking orchestra kontsert. huuuuhhhh... megalahe. selline triangel k2is, et anna ollallaa. v2ga super.

TIFFi kroonika 4. p2ev

2008-11-19T16:15:00.000+02:00

'captain abu raed' amin matalqa, 2007, jordaania- film lennujaama koristajast, kes leiab yhel p2eval prygikastist lendurimytsi. ta hakkab kodukandi lastele jutustama oma 'seiklustest piloodina' k6ikjal maailmas. samas on filmis ka yks 30ndates naine, kes on p2ris piloot ja keda ta isa tahab kangesti mehele panna. sydamlik film. hinne 4-

'frozen river' courtney hunt, 2007, usa- inimeste smugeldamine mohikaanlaste aladel, naine, kes yritab leida raha, et teha viimased sissemaksed unistuste kodu eest. samas on tal kaks poega, kes saavad iga p2ev s66giks vaid popkorni. indiaanlanna, kellelt v6eti 2ra ta poeg juba synnitusmajas. mu meelest rohkem teleka kui kino vilma, helkuri meeldis. hinne 3

'pescuit sportiv' adrian sitaru, 2008, rumeenia/prantsusmaa- v2ga huvitava montaazhiga vilma. naine ja ta armuke l2hevad piknikku pidama, ootamatult s6idavad nad otsa justkui mittekusagilt auto ette ilmunud prostituudile. nalja saab. hinne 4

TIFFi kroonikad. 3. p2ev.

2008-11-17T14:47:00.000+02:00

'firaaq' nandita das, 2008, india- film moslemite ja hindude vahelistest konfliktidest t2nap2eva indias. ysna hea, kuigi kui v6rrelda oliver stone`i 'salvador'iga, siis j22b ikka milleski puudu. hinne tubli 4.
'ashes of time-redux' wong kar wai, 2008, hong kong(hiina)- teine vilma, mis ma sellelt mehelt n2inud olen ja teine vilma, mis mulle temalt meeldib. meeldib vbla isegi rohkem kui '2046'. esimene vilma sellelt festivalilt, mida soovitan. wong kar wai tunneb asja. hinne 5.
'una semana solos' celina murga, 2008, argentina- haiguuuuuu... igav kuubis. lapsed on omap2i n2dal aega. ajaraisk. hinne 2.
'helen' christine molloy, joe lawlor, 2008, inglismaa/iirimaa- veniv. tydruk l2heb kaduma. politsei tahab syndmusi taaselustada, selleks v6etakse yks teine tydreuk, kes peab kadunud tydrukut kehastama ja yritama m6ista, mis v6is selle kadunud tydrukuga juhtuda. k6lab huvitavamalt kui asi tegelikkuses on. hinne 3 pika miinusega.
'l2t den r2tte komma in' tomas alfredson, 2008, rootsi- m6lemad p6idlad pysti. v2ga sehvt vilma. kohustuslik vaadata. film poisist ja 12 aastasest tydrukust, kes tegelikult nagu polegi 12 ja nagu polegi tydruk... kindlasti selle festivali yks lemmikuid. hinne 5+

TIFFi kroonika. 1.& 2. p2ev

2008-11-16T13:57:00.000+02:00

hakkas peale l6puks. 49. thessaloniki rahvusvaheline filmifestival.
avatseremoonia tekitas ysna vastakaid tundeid. alguses 6eldi meile, et vaevalt, et meiesugused lihtsurelikest vabatahtlikud yldse sellisele glamuuriyritusele nagu avatseremoonia yldse p22sevad. 10 minutit enne algust saatis koordinaator meile smsi, et kes saab, see tulgu. olime koos mingi 10kond inimest, m6tlesime, et ok, l2hme kaeme perra. yritus leidis aset 1. korrusel, meid saadeti 5 korruse saali, kust saime seda siis kinolinalt j2lgida. 5 minutit olime seal istund, kui 6eldi, et minge 3. korrusele, r6dul on kohti, saate asja l2hemalt vaadata. trepist alla liikudes j6udis meieni veel uuem inff, et all saalis on ka m6ned vabad kohad, et kui tahame, siis saame asjas kohe ise seeski olla. l6puks juhtus nii, et ma istusin 4. reas.
yritus tundus selline kolkaglamuur olevat. et nagu punniti ja punniti, aga selline provintsimekk oli asjla manu, tee mis tahad. ei ole ikka veneetsia v6i oskar v6i kann, punene vaipki polnud nii punane. ja kleidid polnud nii uhked.
6htut2heks kujunes v2gagi ootamatult yks fotgraaf, kes muutis kogu selle yrituse glamuurikatsed ysnagi farsitaoliseks. asi nimelt selles, et seal oli yks fotograaf, umbes 120 aastane v6i nii. ta vaevu vaevu suutis k6ndida, iga kahe sammu j2rel puhkas paar minutit. kogu saal j2lgis hinge kinni hoides, kuidas see rauk kolme trepiastet v6ttis, et lavale minna ja puldis k6nelejat l2hedalt pildistada. ja kui ta l6puks pildid tehtud sai, siis lavalt lahkudes toetus ta k6igepealt k6nepuldile ja siis k6nelejale k2ele. see oli viimane tilk karikasse, terve saalit2is rahvast puhkes laginal naerma. nii et jah, glamuur v6i asi. vaafilmiks oli darren aronofsky 'the wrestler' mickey rourke`ga peaosas. veneetsias kuldl6vi v6itnud vilma. mulle t2itsa meeldis, kuigi tekkis kysimus, kas tegemist oli just sobivaima aval66giks sobiva vilmaga. peale filmi oli maetlik avapidu. k6ik joogid tasuta. ma sain v2ga heaks s6braks kolme deware`i viskit jagava mehega. pidu oli v2gagi tore, aga tasuta alkohol on siiski kuradist. laubal kurtsid k6ik, et oi oi oi, natuke liiale l2ks. ma ise pidin pool 9 omikul juba triksis traksis olema, sest mul oli esimene t66p2ev. nojaaaa.... magama yhes6naga tol 66sel ei j6udnudki, otse t66le. t66 on paras nali. meile 6eldi, et me aitame midagi organiseerida, aga tegelikult seisneb t66 selles, et jagame inimestele meistriklassi ukse ees k6rvaklappe, kust nad kuulevad t6lget. ja peale meistriklassi l6ppu korjame klapid j2lle tagasi. k6ik.
nii, aga nyyd m6ningad filmielamused.
'rosetta' vennad dardenne`id ,1999, belgia/prantsusmaa - kannis mingi auhinna v6itnud vilma. mind j2ttis suht kylmaks, kuigi mingi 'miski' tas oli. ysna tyypiline dardenne`ide vilma.
'kisses' lance daly, 2008, iirimaa/rootsi- vilma varajases teismeeas poisist ja tydrukust, kes p6genevad kodust ja l2hevad dublinisse poisi venda otsima. tegevust leiab aset 24 tunni jooksul. hirmud, r66mud. ei midagi erilist, samas mitte ka igav. etsi-ketsi (midagi enam-v2hem sarnast), nagu ytlevad kreeklased.
'frygtelig lykkelig' henrik ruben genz, 2008, taani- hetke lemmik. vilma yhest politseinikust, kes on saadetud jumalast-mahaj2etud-taani kolkasse kohalikuks konstaabliks. tema raskused kohaneda kohalike kirjutamata reeglitega, ja sellest, kuidas ta l6puks nendega kohanedes nende v6rku kinni j22b. v2ga m6nus vilma.
t2na on plaanis kylastada 5 vilmat, eks n2is, kuidas jaksu on.

sisemised vaevused

2008-10-15T19:26:00.000+03:00

ei, mul pole maohaavu, vähemalt pole ma nendest teadlik. ja sitt pole ka perses kinni. aga millegipärast ei ole ma päris mina ise viimastel päevadel. eile olin endast nii väljas, et peaaegu oleksin raali aknast välja visanud. jah, aga milles raal süüdi on? ega olegi... ja täna on ka kummaline raev sees. lihtsalt pulbitseb, tuli ei tea kustkohast ja nüüd on mu sees ja otsib väljapääsu. peab leidma mingi ohutu viisi ta välja laskmiseks. näiteks peaks raevukalt hakkama malet mängima. kusjuures, mängisin eile netis, no absoluutselt ei oska enam, mul pole enam õrna aimugi, mida ma nende nuppudega peaksin tegema, mingit plaani mängides pole. aga nagu keres ütles, halva plaaniga mängima hakkamine on siiski palju parem kui üldse plaanita mängida. tuleb välja, et male pole rattasõit, mida ei unusta. peaks uuesti ennast kätte võtma ja vähemalt oma vana taseme saavutama.
täna öösel magasin vist pool tundi. lugesin kella 4ni öösel "mees kes teadis ussisõnu". teistkordselt siis. tölp mind tapku, kui see pole üks parimaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. raamatu lõppedes oli selline tunne, et võtaks kohe kolmandat korda ette. vbla ongi see mu raev raamatust, sest leemet ju ka vahel sattus mingisse üleloomulikku raevu. kui peaks valima kõige traagilisema elusaatusega raamatukangelase läbi maailma kirjanduse ajaloo, siis ma arvan, et leemetile konkurentsi pakkuda on päris raske. roomeojatsuulija ei saa ligilähedalegi, hamletist rääkimata.
ühesõnaga, kell 4 hakkasin siis suure hooga magama, aga mida ei tulnd oli uni. imelik oligi, et pea oli tühi, tavaliselt ei saa magada, sest mõtled igasuguste asjade peale, aga täna öösel ei mõelnud midagi. tahtsin lissalt natuke magada enne metsa minekut. aga ei. ja kuu raisk säras taevas nagu põlema läinud ilutulestikutehas. oli täis teine. vbla ei saand sellepärast magada. ema ütles, et tai saa täiskuuga magada. igastahes ebameeldiv.
kusjuures nüüd on õhtu juba, aga mul pole üldse und ega väsimust. loodetavasti tuleb.
olin täna metsas hea, jätsin suurele kirjule rähnile ühe metsakuiva kuuse püstyi, et tal oleks kus toksida. ta päev otsa sõimas meid, et mei lase tal rahus olla ja müristame oma saagidega. oehh...esmaspäeval kreekasse, peaks vist hakkama vaatama, mida kaasa võtta.

12

2008-10-13T22:55:00.000+03:00

mihhalkovi vilma. katiga kaesime seda eile sõpruses. kunagi nägin teatris "12 vihast meest", see oli selle uus (vene) versioon. kes ei tea, millest lugu räägib, otsige netist, sellest on ka hollivuud vilma teinud. väga mõjuv vilma ja hoolimata oma pikkusest (üle 2.5 h) ei hakka krodagi venima. paneb mõtlema vastutusest ja inimese tahtest head teha. mai ole mingi kriitik, seega ei hakka seda vilmat ka arvustama siin. vaadake ise, ma usun, et ei kahetse.

jalkapallo

2008-10-12T12:30:00.000+03:00

käisime katiga eile jalkat vaatasm lilleküla staadionil. eest vs hispaania. vedasime enne kihla ka, et mis tulemusega mäng lõppeb, kati pakkus 5:0, mina 3:0 hispaania kasuks. noh, olen siis nüüdsest avalikult hiromant, sest kolm palli meie väravasse põrutatigi. eestlastel olid omad võimalused, aga oskamatuse ja kobistamise taha need võimalusteks jäidki. ei ole ikka teist sellist ründajat nagu oper (ta oli vigastatud) eesti koondises. aga noh, hoolimata kaotusest oli tore ikka, sai oma silmaga värskeid euroopa meistreid näha.

metsamees tegutseb jälle

2008-10-07T16:10:00.000+03:00

oli mul vaja eile kilgata, kui osav puulangetaja malen. täna panid kõik puud ülekaela. ja mitte vähe ei saand oksi tassida.... üks puu pani nii metsa, et mai viitsind hakata sealt oksi tassima, tegin lõkke ja panin raisad põlema. jajahh, olen kaval.

metsamees

2008-10-06T17:55:00.000+03:00

olen nüüd juba mitu nädalit metsa teinud. lageraie on käsil, kuna mets on haige. alguses oli hirm, et kas üldse mingit palki saab, aga midagi vist loodetevasti ikke saab. ja nüüd julgen juba üksinda suurte kuuskedega tüli norima minna. alguses valisin küll kõikse peenemad ja suured jätsin antsu või naabrimehe hooleks. aga nüüd valin just jämmedamaid, et jõudu katsuda. mõni paneb ülekaela ikke kah, aga samas, väga paljud kukuvad täpselt sinna, kuhu ma nad sihtinud olen. sihik on juba nii täpseks aetud, et täna kukkus üks puu paar meetrit kõrvale sellest, kuhu ma plaanisin ja endalegi üllatusena võtsin seda südamesse, et kurat, mis toimub, miksa ei kuku sinna, kuhu vaja. vabsjee erialast teksti panen siin nüüd:D
metsas pole viga, mulle meeldib. saag võiks vaiksem olla, siis meeldiks veel rohkem, aga pole miskit parata. saag on parajalt raske kah, kui sellist tööd peass tegema aastast aastasse, siis võib tugevaks isegi saada. mind see siiski ei ohusta, kuna metsa pole nii palju.

ämblikmees

2008-10-02T20:47:00.000+03:00

mul on ämblik, kellega malen täna terve päev mänginud. ta ronib mööda arvutikõlli üles, ma raputan kõlli ja ta kukub surnult lauale. 5 minutit on surnud ja siis hakkab jälle ronima. mina muidugi jälle raputan ta lauale. tema muidugi on jälle surnd, mis surnd, kokkukuivand, liikumatu tömp. aga 5 minuti pärast ronib jälle. päris lõbus.

nurmetu spartakiaad

2008-08-24T22:31:00.000+03:00

lihtsalt uskumatu, kuidas ilmaga vedas. terve lauba ei tulnud taevast tilkagi. sel aastal oli oodata põnevat rebimist, sest kohal olid praktiliselt kõik mu kallid sõbrad. vaid helen pidi tööl olema. seekordne tresskõud oli seks ja tiibet, tore oli see, et paljud olid vaeva näinud oma kostüümidega. oodatult rõhusid naised oma kostüümidega seksile ja mehed tiibetile.
naiste arvestuses oli suur küsimus, kas võidab kati, kes eelmisel aastal oli spartakiaadi ajal veel austraalias või mirle, kes eelmisel aastal puhta töö igal alal tegi. kaarte oli segamas veel merill, kes on küll kiire, ent jõualadel mitte nii tugev. ent võidu võttis hoopis helkur. braavo!! mirle jäi teiseks, kati kolmandaks ja merill neljandaks. väga tihe rebimine oli 2-4. kohtadeni.
ahjaa, sellel aastal oli neli ala, sprint, kettaheide, õhupüssi laskmine ja kuulitõuge. tore oli see, et nii meeste kui naiste arvestuses ei saanud keegi kahte alavõitu. rebimine on üsna tihedaks läinud.
meestest võttis võidu üsna oodatult tarmo, madis oli teine, priidik kolmas. mina jäin neljandaks. alavõitu sel aastal ei saanud, aga nii kettas kui kuulis olin teine. huvitav, et mulle istuvad just jõualad, kuigi välimuse järgi peaksid suurem osa osalenud meestest mulle ära tegema. eelmisel aastal saadud osaviske võitu ei õnnestunud korrata kuna ei õnnestunud sel korral oda hankida:)
võrkpalli mängisime sel korral üsna vähe, mõtsime, et mängime pühaba, aga täna sadas päev osta vihma ja mängimise asemel istusime toas ja tegime kino. raineril oli kaasas projektor ja kõllid, vaatsime cube ja cube2. lühike turniir siiski oli võrkpallis, kummalise nimega võistkond pöialliisiland võitis selle geimigi kaotamata. niki tissid jäid teiseks ja roosad nokud kolmandaks. võitjavõistkond oli üsna sarnane kahe aasta tagusele võistkonnale kollased, kes toona teiseks jäi. mina, kati, helkur, mirle, lauri asemel olid siret ja anti. spartakiaadi raames toimus ka meelelahutuslik üritus nimega eesti vs leet. ehk siis kõik lauri vastu. võitja selgus alles viimase alaga, kus eestit esindanud allan suutis toore muna, murakalikööri, islandi viina, õlu ja kaneeli kokteili laurist kiiremini kõrrega enda sisse luristada. seekord siis napp võit eestile.
õdakul tegime veel spartakiaadi tarbeks püstitatud kilesaunas väikse saunatuuri ja istusime põlevate pakkude ümber, misma mööda õue olin laiali vedanud.
nõustun raineriga, et selle aastane spartakiaad, järjekorras siis juba neljas, ületas kõiki eelmiseid. vahva oli, et keegi ei virisenud ja tegid kõike kaasa. katil küll oli kogutud 100 000 allkirja "ei jooksualadele" toetuseks, aga lõpuks oli kati ikka ka sprintimas:) neid kordi on aastas väga vähe, kus kogu "kamp" koos on, aga seda toredamad need korrad on. vast aastavahetusel näeb jälle.
nüüd on aga minek. kolmaba hakkan meriliga prantsusmaa poole hääletama. loodetavasti õnnestub leida mingi töö. sihikul on vist normandia, et sealt siis vaikselt allapoole liikuda ja ubinate asemel tooreid rosinaid korjata. merili tuleb 8. oktoober barcelonast lennukiga tagasi, aga mul pole aimugi hetkel, mismust saab. ei viitsi midagi eriti planeerida, eks elu näita. reisimeeleoluga seoses riputan oma austraalia reisikirja ka uuesti üles. seekord siis ühe postitusena ja natuke redigeeritud variandina.

ja mu õnn võiks olla suur, kui te ükskord nähes kuud, mõtleksite siis, ei rohkem ega vähem, kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb.

saunaskäik

2008-07-21T12:10:00.000+03:00

kaks meest, mark ja peeter
koos kadusid,
kes teab kuhu.
miski hakkas ninna,
ma usun eeter
ja tundsin et tahaks seda suhu

üks mees on
ja on üks mõla,
kumb kummast suurem ongi.
oh sulnis heli, sulpsatuse kõla,
kui mõla leiab pea kui haamer vasest gongi.

viis tussi, kümme tissi
ja kürvad,
mida säärde lükata
koos sauna kadusid, kui väljast kostus: ISSIII!!!
ma VÄGA tahan hüpata

kes alla veeres, kes koju seljas kanti
ja mõned suisa jalul püsisid.
sai joodud õlu, mida kraanist anti
kõigile, kes vaid juurde küsisid.

kütiorg 4. juuli

tegin ära

2008-05-05T23:02:00.000+03:00

vahepeal olen olnud tubli ja teinud palju hääd. esteks tegin hääd eesti lastele sellega, et omandasin laagrikasvataja tunnistuse. nüüd olen seaduse silmis pädev inimene meie tuleviku eest hoolitsema. eksami sooritamine oli paras nali. kõigepealt pidime merilli ja andrega seda pühaba tegema. kõnnin siis ilusti suur-ameerikasse, kui merill helistab ja küsib, et kaugel oled. ütsin, et ukse all juba suur-ameerikas. siis selgus esimene tõsiasi- eksam toimus hoopis pisipedas, mis teatavasti ei asu üldse mitte s-a-s. nojahh , rõõmustav uudis oli aga see, et mai pidand pisipedasse minema kuna meil puudus maksekorraldus, mis tõestab, et me oleme kursuse eest maksnud. merill ja andre rääkisid siis esmaspäevaks meile eksami. esmasba olen ilusti pisipedas koos andrega, merill helistab, et jääb hiljaks. käime andrega pisipeda läbi, aga eksamist ei haisugi. mõned kõned ja selgus, et eksam toimub hoopis lasnamäel uuslinna tänaval. nonii, andre autoga lasnakale, tee pealt haarasime merilli ka kaasa. pärast lasnamäe risti-põiki läbisõitmist jõudsime lõpuks siiski ka eksamile, mille me loomulikult kõik eeskujulikult sooritasime.

käisin esimest korda üritusel nimega verine litter. oli tore. koguni nii tore, et jõudsin sealt peolt omikul kell 7 tulema. jõudsin seal peol ka natuke naistes pettuda, sest selgus, et mida ilusam, seda väiksema huumorimeelega. see selleks. käisin mäkist läbi ja maabusin kati poole. katil oli suurem uni niikuinii läinud, sest ta pidi ärkama kell 8, seega misee tunnike enam ette-taha. ja põhjus, miks kati pidi kell 8 lauba hommikul ärkama oli loomulikult selles, et lauba toimus üle-eestiline prügikoristusaktsioon teeme ära. meie grupis oli 18 inimest ja koristasime väänat. kui suurem osa 45 000 prügikoristajast üle eesti lõpetas aktsiooni kell 2, siis me saime alles kell 6 tulema. prügi ei ole kunagi liiga palju..heh.

õhtul toimus mirle uue kodu aias veel mõnus grill. sealt sain tulema alles öösel kell 11. magama sain umbes 23.06. ei, mai läinud lenne juurde reaktiivlennukiga. mirle uus kodus asub lihtsalt 30m lenne majast. misme mugavusest räägime. ahjaa, ja kui arvestada, et ma olin reede omikul kell 10 ärganud ja sain magama alles lauba öösel kell 11... 37 tundi järjest üelval, see on vist mu rekord, või siis selle lähedane tulemus.

homme lähen kütiorgu. jeesss.

planet earth I

2008-04-08T22:55:00.000+03:00

vaatasin just bbc dokki planeet maa tulevik, liikide hävimine. see on koleosaline sari meie oma kallist maakerast, mida me kohtleme nagu peldikupaberit. kasutame ja viskame sitasena ära. ainult, et ühel päeval hakkame palja käega perset pühkima ja siis on nutt ja hala.
saade esitas palju valusaid küsimusi. kas on võimalik rääkida looduskaitsest, kui inimesed nälgivad? kas loomade säilitamine on nälgivatest inimestest tähtsam? kas looduskaitse on vaid rikaste lääneriikide hobi, fantaasia? kuidas rääkida inimestele metsikust loodusest, kui see sama metsik loodus võib tulla ja hävitada terve aastase saagi? kui me räägime liikide päästmisest, miks me siis räägime suurtest, karismaatilistest loomadest nagu elevant, tiiger, amuuri leopard(keda on looduses vaid 30 isendit veel järgi) jt, mitte aga näiteks umbrohust või putukatest, kes on sama olulised?
neljandik imetajatest ja kolmandik kahepaiksetest on ohustatud. jahmatavad numbrid. jääkarudel on aega umbes 50-60 aastat, et kohaneda uute elutingimuste, jahikommete, jahiloomade jne või surevad välja. muidugi, loomaaedades võib neid ju säilitada, aga neid ei saa enam kuangi tagasi neile sobivasse elukeskkonda lasta, sest seda elukeskkonda ei pruugi ja loomaaias üles kasvanud loomad ei saa metsikus looduses hakkama. uhh... mulle on alati loomad hinge läinud, aga sellised saated tuletavad uuesti meelde, kui terav see probleem on. muidugi lähenen ma asjale emotsionaalselt, nagu alati, aga kas on võimalik sellele teemale emotsioonideta läheneda?

das experiment

2008-04-07T14:02:00.000+03:00

käisin eelmise nädala lõpus tartus. juhuslikult sain teada, et maria osaleb mingis eksperimendis ekperimentaatorina. vägev sõna, kõlab nagu terminaator. igastahes. eksp. ise uurib alkoholi mõju inimese käitumisele. igale osalejale anti vastavalt tema kaalule paras kogu piiritust, mis oli segatud vist toonikuga, ja siis tuli teha erinevaid teste. lõbus üritus. pärast anti veel üks topsitäis. minema kõndisin sealt juba üsna ülevoolavas meeleolus. sellist teadust mulle meeldib teha. hea on teada, et ma olen andnud oma panuse inimkonna hüvanguks, et ma pole asjatult oma elu eland. hea, et on olemas minusugused alkoholi tarbivad inimesed, sest katsu sa karsklastega sellist eksperimenti teha. lootusetu. 16. aprillil lähen veel korra sinna, veel teadust teha. põhimõtteliselt olen ma juba vabakutseline teadlane. andke ainult piiritus kätte ja näete kuidas teadust tehasse.

hüüdnime eesti

2008-03-29T19:40:00.001+02:00

mul viskas paar päeva tagasi täiega üle. kurat, kas eesti on tõesti selline kolgas, kus inimesi kutsutakse ainult nende eesnime ja kuulsuse taganud tegevuse läbi. iga nurga pealt vaatab keegi vastu. iglesiase-anett, superstaari-rivo, vändra-aveli, baari-talis, farmi-gabriel, nimekiri on lõputu. kas varsti on ka AK-arne, presidendi-toomas, tallinna-edgar, kasiino-armin???

uskumatu. igatahes, ma siin mõtlesin, et peab kah hakkama ajaga kaasas käima. nüüdsest on mul tite-tupsu, kepi-ülo, ülikooli-helen, karjääri-kati, ehitaja-lauri, lennuki-allan, margna-mirle jt uued tuttavad.

tutvuv meeldida!

talverõõmud kevadel

2008-03-29T19:40:00.000+02:00

teisibal ja kolmabal maha sadanud antarktika säilis nii kaua, et saime heleniga eile ka mäe peal suuskamas ja kelgutamas käia. mõnus. tegin veel võileibu ja teed kah kaasa. paar tundi müttamist väsitas nii ära, et õhtul olime parajad laibad.
naljakas, kõik korrutavad, et ega tali taeva jää, aga kui ta lõpuks tuli, oli ta ikkagi ootamatu ja soovimatu. mulle küll meeldib. kuna helen tuli neljaba, siis pidin tee puhtaks rookima, et autoga välja saaks. umbes 2/3 teest olin juba puhtaks lükanud, kui saabus valla saadetud sahk. mai olnd just ülemäära rõõmus. kurat, kus ta siis oli, kui ma lund rookima hakkasin!! aga noh, tegelt ei kurda, oli mõnus päikse käes väljas möllata. kehalist tegevust peab ikka olema.

aarikul tegin hüpeka kah, kust sai head lendu nii kelgu kui suuskadega. kuna lund oli nii palju, siis pehme maandumine oli karanteeritud.

pidu-idu

2008-03-17T18:18:00.000+02:00

eelmine nädal oli peotiine. reedel toimus suur sünnipäevapidu. siret, va tillu tsirgu sai (tegelikult sai küll lauba) 18. alles ta oli vankris pruun nagu si... šokolaad, ainult küüneservad olid valged. nüüd juba 18.
muidu oli pidu selline suht vaikne kuni mul paluti avada punane šampus. ja avatud ta sai!
nii vägevasti, et mu püksid said läbimärjaks, tapeet kahel seinal oli üsna uudsete punaste triipudega, kardin ja ruloo olid see-eest punaste laikudega. külmkapp, pesumasin, kalender... kõik said oma osa sünnipäeva šampusest. kõige fenomenaalsem asja juures on see, et pudelist ei tulnud veeranditki välja, aga kahju sai üsna maksimaalselt tekitatud.
lauba kutsus helkur end mu poole veini mekkima. hää vein oli. hiljem liitusime suuremate hordidega ja pidutsesime kuskil telliskivi tänaval mingil peol. väga äge pidu oli. jagati tasuta booli ja mängiti muusikat, mida ma elu sees ise ei kuulaks, aga seal antud kohas, antud hetkel oli kõik proo. hommikul, kui ärkasin tahtis pea natuke valutada, aga ma selgitasin talle, et alla 5 pole segi. valu sai aru ja läks ära.

kas sellist maaelu me tahtsimegi

2008-03-07T11:32:00.000+02:00

eile sai lõplikult kinnitust fakt, et ülo on pede. ja peale selle veel liigipilastaja.

oh ülo, ülo

kämbla-kati

2008-03-06T12:56:00.001+02:00

käisime katiga (mitte kämbla) kinos vilmat vaatamas. üsna humoorikas, samas oli sisse pikitud ka tõsisemaid noote. mida teha kui lapselaps on suremas ja teda saab ravida ainult austraalias. aga sul pole raha teda sinna saata. ega ole lapsevanematelgi. vanaema leidis lõpuks lahenduse, ta läks seks-klubisse meestel pihku peksma. kusjuures, tema pehmed käed ja omalaadne tehnika võitis ruttu suure poolehoiu, nii et üsna pea oli tal parim käsi londonis. konkureeriv klubi tahtis teda isegi üle lüüa.
ok, kummaline olukord, aga ma arvan siiski, et elu on tegelikult veelgi kummalisem kui väljamõeldised.
tore vilma igatahes.

matk

2008-03-06T12:56:00.000+02:00

toimus pühapäeval. ehk siis kaua räägitud ja planeeritud talimatk leidis lõpuks aset. alustasime padise kloostri varemetelt ja lõpetasime 30 km eemal roosi kodus. üsna mõnus oli. tatsad, räägid juttu, vahepeal võtad lonksu külmarohtu. alguses oli meid 10 inimest, aga kristel ja mingi saksalainen pidid poole pealt ära minema, sest saksalainen pidi lennukile jõudma. seega tegid nemad üldiselt ees ka tempot. mina, rainer ja lauri jälle võtsime asja rahulikult. lauriga kummutasime ikka külmarohtu kah. mingi hetk hakkas külmarohi laurile aga nii hästi mõjuma, et mees vaevu-vaevu üldse jalgadel püsis. sakslane vaatas seda suht murelikult, sest tempo oli ikka üsna aeglane. nagu kuuldus pärast, jõudis berliinlane siiski kenaste lennuki peale. ühe pausi ajal, mis me tegime keeras lauri magama. külma maa peal pole just kõige mugavam magada. mingi aeg lauri ärkaski ja endal külmund nägu peas. ülejäänud osa matkast tegi lauri ees tem,pot, et sooja saada.
fenomenaalne oli selle matka ajal tee tegemine. priimus oli kenasti kaasas roosil. suure kruusi sisse pandi vesi ja tee. ainult et vett pool kruusi ja teed teine pool. karmide meeste tee.
kuna mul oli eelnev öö magamata, siis roosi juurde jõudes käisin korraks saunalavalt läbi ja keerasin pool 8 õhtul juba magama. ega olekski tahtnud seal pidutseda, sest muu rahva seas oli ka üks jopski, kes esindas tüüpilist eesti meest. reisi alguses oli vait ja vagur, aga mida rohkem napsi sai, seda uljamaks muutus. lõpuks oli iga teine, kolmas ja neljas sõna ropp. pealegi muutus ta väga füüsiliseks, käed käisid kogu aeg. väga tüütu.

säh sulle vabadust

2008-02-28T17:51:00.000+02:00

paljugi on mõeldud, aga vähe on kirja pandud. sest sõna on hirmus vägev, kui ta on kord juba kirjutatud. kirjutada oleks nii mõndagi, aga aga aga. juba need kaks rida toovad mulle kaela küsimusterahe. millest me siis üldse räägime.

ära mõtle. kui mõtled, ära ütle. kui ütled, ära kirjuta. kui kirjutad, ära alla kirjuta. kui kirjutad alla, ära imesta.
uus sõna küsimustepilduri kohta - helenema.

mõistukõne on hea ainult hetkeks, uuel päeval ei mõista seda enam isegi.

ergutuskoor

2008-02-12T15:05:00.000+02:00

käisime otepääl mk etapil. mina, mirts, ege, kati ja argo. kõik mahtusime mirle mahtuniversaali.

kaks päeva hiljem, ehk täna, pole ikka veel häält. karjusime mae teiseks ja veerpalu neljandaks. ja sprindis sai kümmel viienda koha. kaasa sai elada loomulikult tormiliselt, üritasin ka kätt asjade pulsil hoida ja tiba ka koha peal kommenteerida, aga tundsin, et midagi jäi puudu. puudu jäi tandemi teine pool- lauri, kes ei saand seekord tulla. inimesed siiski näisid kommentaare nautivat, ju siis sain tööga enam-vähem hakkama.

väga võimas oli ikka kohal olla ja omadele kaasa elada/karjuda. selline fiiling, et anna olla. ei anna üldse võrreldagi teleka ees istumisega. meeste distantsi võitja lukas bauer ütles ka kommentaaris, et sellist kaasaelamist nagu otepääl ei näe mujal euroopas. teda ergutatakse samamoodi ainult koduses nove mestos. ühesõnaga bauer tegi meie viisikule kummarduse. pühaba õdakul nägin eurospordist kah meie viisikut. eino selline egotripp:P

väsinult ent õnnelikult lahkusime otepäält.

põrandavahetus

2008-02-12T14:47:00.000+02:00

me mõjume lauriga üksteisele ikka laastavalt. kui me midagi koos ette võtame, siis on kindel see, et midagi ikka juhtub. tavaliselt juhtub kogemata.

läksime triinu ema juurde käätsosse saunapõrandat vahetama. pühaba hakkasime minema, me sõitsime heleniga rongiga tartusse, lauri läks jõgeval maha. plaan oli, et ta saab jõgeval vennaga kokku, koos sõidavad maale, kus lauri võtab oma auto ja võtab mind veel samal õhtul tartust peale. mingi aeg lauri helistab, et auto jupsib, aga ta ikka tuleb. möödub veel natuke aega, uus kõne. lauri räägib, et kurat, edasi selle autoga sõita ei julge, jubedalt jukerdab. ütles, et sõidab koju tagasi ja tuleb hommikul rongiga tartusse. nii.
hommikul lauri helistab, räägib, et vend vaatas auto üle, vahetasid bensufiltri ära ja ta tuleb ikka auoga. kena.
jõudsime ilusti võrru. tegime bensukas väikse pooletunnise peatuse, ma käisin poes, lauri saatis paar kiiret meili ära. mõtlesime, et võtaks benssu kah, aga samas näiduk näitas, et pole hullu, saab käätsos vabalt käidud. jõudsime siis sõitma hakata ja umbes kilomeetri kaugusele bensukast, kui auto hakkas jälle jukerdama ja lõpuks hoopiski ära kustus. sügasime kukalt. lauri pakkus välja, et kui prooviks natuke benssu sisse panna, äkki näiduk valetab. mõeldud tehtud. ainult, et kuhu sa bensiini võtad, kui ühtki anumat pole. kõndisime linna tagasi, ostsime poest ühe lehtri ja 2l kõige odavama limonaadi. umbes 2/3 limpsist suutsime kohe alla kugistada, rohkem ei mahtunud. ülejäänd valasime maha. saime bensiini ilusti pudelisse, kõndisime autoni tagasi, tankisime. ja nüüd tõehetk, süüde ja mõnus mootoripõrin. bensiiniga sõidab ikka paremini kui ilma. selgus, et näiduk näitabki aiateibaid.
põranda saima suuremate sekeldusteta vahetatud.

hetkel mõtlen

2008-01-29T13:32:00.000+02:00

ma arvan, et ma tahaksin olla inglise aristokraat.

ekke moor

2008-01-26T18:56:00.000+02:00

lugesin selle läbi. sai üheks mu lemmikuks. näib nii, et gailit on mind hästi tundnud. ekkel on küll kõvasti rohkem sarmi ja ta on sotsiaalsem, aga muudes asjades ei leia ma mingit erinevust enda ja tema vahel. nagu ta ütles laplasele, kes küsis, miks ta seikleb üksinda ringi, ma otsin ennast. nagu ütles eneken ekkele, et sa oled kui hulkuv koer, kes nuusib siin ja tuhnib seal, aga kuskil ei kodune.
millegipärast on mind tihtilugu nipernaadiks kutsutud, see tuleb vist inimeste harimatusest. sest kõik teavad nipernaadi lugu, kes on ise raamatut lugenud, kes filmi näind. aga paljud on ekke moori lugenud? nipernaadi oli ju märksa vanem ja ta seikles peamiselt lõuna-eestis. samas kui ekke eksles ka lapimaa tundrates. nüüd on kavas nipernaadi ka läbi lugeda, et teada saada, kumb ma siis täpselt olen. heh, hea et on olemas targad raamatud, mis rumalale inimesele tikuga tuld tunneli lõpus näitavad.

kontsert

2008-01-15T18:31:00.000+02:00

lauba käisime heleniga the real groupi vanemuises kuulamas. päris hää oli. sai tiba nalja ja mussoon oli kõrvadele aktsepteeritav. tuntumad ja mõned tundmatumad lood. ah, mida ma ajan. erilisi tundeid eitekitanud, aga rahast kahju kah ei olnud.

uus ja hullem?

2008-01-09T23:31:00.000+02:00

millal ma need uued saapad ostsin tasuta? igastahes juba tükk aega tagasi, aga jalg ei parane nende tekitatud kahjustustest kohe kuidagi. põletik sees ja muudkui vindub. ei idane ega mädane. jumal tänatud. mai kujuta ette, et jalast miski idanema hakkaks. ja see, et ta otsast ära mädaneb, ei meeldi mulle just ka mitte väga. aga saapad on ikkagi head, kui jalg ära paraneb, panen uued saapad uuesti jalga.
minu mõta talveund magada on saanud kaks tõsist hoopi. esiteks tahab tarmo, et ma teda aitaks, no ok, lenne pärast võin ju aidata kah. aga teine ja hoopis rängem takistus on see, et ma vist ei elaks seda talveund üle. ma olen maal olnud 3 päeva ja mul on tunne, et ma lähen hulluks. valges on veel okei, ikka leiad mingi tegevuse, aga pimeduse saabudes...võeh. midagi pole teha, heameelega nikerdaks miskit, aga ei oska ju.. pealegi pole korralikke tööriistu.
sain arvutisse dvd mängija-kirjuataja. ma parem ei hakka kirjeldama seda tsirkust, mis eelnes sellele, et asi korralikult tööle hakkaks. lõpuks olin terve raali sunnitud parandusse viima ja siis julgesid nad mu käest 500 küsida. no hala inglid alla. asi ise maksis 440 ja ma peaks poole rohkem juurde maksma, et asi töötaks. pärast kisa tegemist piirduti siiski 230ga. seakari mitte itimehed.
aga noh, on naiivne arvata, et ma saan nüüd austraaliavideosid töötlema hakata. asjad kohe ei või lihtsad olla. küll ei tunnista mingi programm dvd formaati, siis ma tõmbasin netist konverteri. loomulikult tasuta, mis tähendas seda, et see oli unregistered fak ju tuu. ja kui ma olin ühe dvd ära konvertinud, siis selgus, et iga 2 sekundi tagant ilmus dvd-le kiri unregistered version blablabla. rõõmustasin vähe. siis proovisin neroga kah, ilusti lasi kõik lõigata kleepida ja salvestada. hõõrusin heameelest käsi kokku. nagu selgus, oleks pidanud midagi muud hõõruma, oleks rohkem rahul olnud. asi salvestas ennast mingi kuramuse dokumendina. andke mulle ilus karvane küülik, terav kirves ja puupakk! järjekordselt rõõmustasin vähe.

suure masendusega jõin baarikapist ära joogid, mida oli pudeli põhjas mõni tilk. neid jooke oli palju, nüüd on baarikapp täis. mai tea, mis ta enne oli ja kuidas need asjad sinna mahtusid, aga baarikapp on täis. ja juurde pole vahepeal miskit tulnud. baarikapi jumalad on mulle armulised.

aga muidu onm kõik endine, ülo kuseb endiselt köögipõrandale, erasmus arvab endiselt, et parim viis mind äratada on küüned mulle kaenla alla sisse lüüa. antsu liikumised majas eristab endiselt mitte kõrv ega silm vaid nina. hea et elus on mõned püsiväärtused, mis ei muutu.

nägin unes, et maarja-liis ilus oli must sisse võetud. maarja-liis, kui sa juhtud seda lugema, ole hea, võta ühendust. ma olen küll hõivatud, aga meeldivast vestlusest ei ütleks ära.

P.S. mai taht küll jõuluaega meenutada, aga päkapikud tõid mulle 2 lahedat lauamängu. kes mängida tahab teab, kus ma elan.

2007-12-28T16:02:00.000+02:00

Ostsin endale täna tasuta husqvarna saapad, millele ma ammu hammast olin ihunud. rumal inime võib muidugi arvata, et tasuta ei saa osta. loomulikult saab. asi selles, et tasuta saabastega anti kaasa ka mitte nii tasuta saag. värisege puud! enam pole pääsu metsa tegemisest, sest sael ei saa ometi lasta garaaži nurgas hallitama minna.

veel ostudest, ostsin the real groupi kontserdipiletid endale ja helenile. 12 jaanuar toimub asi ise. loodetavasti on hää.

avastasin eile, et mehed, kes arvavad, et mida rohkem naisi seltskonnas, seda parem, ei tea, millest nad räägivad. nimelt viibisin eile seltskonnas, kus peale minu oli veel üks mees ja umbes 80 naist. iiiiigaaav. kes seda naiste pläkutamist jõuab ära kuulata. hiljem olin seltskonnas, kus oli kaks meest ja 3 naist, märksa meeldivam oli.

talina tegemised

2007-12-21T16:16:00.000+02:00

mai tea milles asi, mida aeg edasi seda rohkem kaduvat mu oskus midagi seostatut kirjutada. suudan kasutada vaid üksikuid lauseid. totaalne mandumine. igastahes, olen talinas nüüd juba kolm nädalat ühtejutti olnd. lenne keldris lõpetasin töö, sest kui ikka ei opska midagi teha, siis ei ole mõtet ka punnitada ja asju valesti teha. kuigi, tänu selle ehitusele pääsesin revidentidesse. tegin etv-s kah nüüd jala valgeks:)
tegelikult avastasin, et linnas on tore. eriti tore on, ettoimuvad mingid regulaarsed üritused. nagu näiteks juuksuri kolmapäevad. mulle tohutult meeldib see väike traditsioonimoodi asi. et kui muidu on kõik bisi, siis kolmaba õdak ikka natuke aega leitakse, et juuksurist läbi astuda. nagu kuskilt teleseriaalist. võikski hakata tegema uut sarja- juuksuri kolmapäev. kõik osalejad oleksid peaosas:)
mõned peod on pikale veninud kah, eelmine reede ja laupäev sain magama alles 4 paiku. esimesel korral käisime katiga diletantide avangardil, kus oli palju muusikat, mis tegelikult nii väga ei meeldinudki. aga samas on alati ka muid atraktsioone sellistel üritustel.
lauba sain taaviga kokku. alustasime kell 5 levist väljas. väga naljakas oli pidu levikas alustada. tavaliselt seal peod ikka lõppevad. no eks ta lõppes meil ka seal, vahepeal oli lihtsalt mujal istumist ka. levikas kostitas üks mulle tundmatuks jääda sooviv neiu mulle tundmatuks jääda soovinud napsuga. kummaline.
nädal aega olin kassiahastuses:) . no tegelikult mitte ahastuses vaid alluvuses. jagasin raekojaplatsil tasuta kohvi inimestele. seljas suur, ma pean silmas SUUR, kast-termos, mille küljes omakorda voolik. inimestele meeldis kohv. ja tasuta meeldis neile ka. paljude meelest oli see USKUMATU, et tasuta kohvi antakse. no mai tea, ons see tõesti nii uskumatu? mu meelest mitte.
täna lähen taskini sünnipäevale ellamaale.
jõuluõud on täistuuridel peal.

kui halvad asjad ei juhtu minuga, kas minuga on siis halvad asjad juhtunud?

2007-12-11T23:40:00.000+02:00

oli ball. mõned rumbad, mõned dringid. vihastasin enda peale, et ma nii nisa tantsimises olen. lubasin, et rohkem tantsuga tegemist ei tee. üldiselt ma ikka omandan asju, mis pole matemaatika-füüsika-keemia-loogika-filosoofia-semiootika, ühesõnaga omandan, aga mitte just tihti, aga tantsu ei omandanud üldse. rumbat oskasin enne, ja midagi juurde ma õppida ei suutnudki. lihtsalt hale.
lõpetasin selleks aastaks töö lõunaosariikides kah. sai tiba saetud-lõhutud-laotud. hirmus paks lumi oli maas. see oli 2 nädalat tagasi. nüüd pole juba nädal aega lume haisugi. see-eest on kõvasti pori.
eelmine nädal töötasime lauriga assakul, lammutasime. külm oli.
kolmaba olime juuksuris kambaga, tagasiteel koju hakkas katil (kel on nüüd uus ja uhke kodu kibuvitsa tänaval) kõht valutama. 15 mintsa hiljem oli ta juba valude tõttu liikumisvõimetu. peale minu oli veel kalmer ja tarmo kah.
kutsusin kiirabi. küll aeg ikka venib, kui sa midagi väga-väga ootad. lõpuks nad siiski tulid ja viisid kati haiglasse. ma läksin kaasa. 3 tundi ootasin, siis öeldi, et kati võetakse haiglasse sisse ja ma läksin koju. järgmisel päeval käisime kristeli ja mirtsiga katil külas, selgus, et kati on terve kui purikas, arstid tal ühtki viga ei leidnud. muide, haiglates on vinged puldiga reguleeritavad voodid!!! ei tea, kas oli viga arstides, või oli asi kati imelises võimes superkiiresti asjadest paraneda, aga kummaline juhtum ikkagi.
ema helistas üle-eile, ütles, et naabri koer oli lahti pääsenud ja meie simbale kallale läind. õhtul pandi simba magama. oeh... paari aasta jooksul juba teine koer, kes hukka saand, kõiegpealt lõid imbetsillidest üle-maja-naabrid spungi maha ja nüüd see kõrvaltnaabritega... mai saa aru, miks teiste koerad nii kurjad on, mis nad neile sisse söödavad. meie koerad pole kunagi murdjad olnud. haige värk.

aeglane,kiire kiire, 1,2,3,4 chachacha

2007-11-14T23:15:00.000+02:00

kui keegi ütleb mulle veel aeglane, kiire kiire, siis ma saadan talle näkmäkfiiglid kallale ja siis see va leedusk alles saab. ühesõnaga käime heleniga tantsukursustel. 4st 2 on selja taga. rumba, inglise valss ja tsatsatsa(kessee ajuhiiglane selle tantsu nime küll välja mõtles?). rütmitaju täielik puudumine ja kordinatsiooni nulli lähedane olemasolu on ideaalne segu laginal naermiseks. minu meelest tehakse tantsud liiga keerulised. näiteks avastasin, et mingit võtet tsatsatsas, mille tegemiseks kulub muidu 5 sammu, saab edukalt ka 2 sammuga teha. mai saa aru, miks asjad nii keeruliseks aetakse. tsatstatsa! igatahes tsatsatsa! suurem katsumus on alles ees tsatsatsa! nimelt on tsatsatsa! 1. detsembril tsatsatsa! ülikooli ball, kus ma pean peale tantsimise vist isegi tsatsatsa! lipsu kandma. uuk. vabandust, IIK!
kui kellelegi tundub, et tsatsatsa! ma olen natuke prätseti mõju all, siis tsatsatsa! tegelikult olen ma hoopis potteri mõju all. kuna ilmus viimane osa, siis tsatsatsa! hakkasin ma neid algusest peale lugema. 2 osa on läbi. väga ladusalt kirjutatud, kummagi raamatu jaoks kulus 1 päev. galeriis läks kõik ladusalt täna oli viimane tööpäev.tsatsatsa! okei, rohkem ma tsatsatsa! ei ütle. tsatsatsa!
käisin täna klassikaraadios oma luuletusi lugemas, lauba õhtu peaks need eetrisse kah minema. uhke värk. ise sain muusika kah valida, mis luuletuste vahele lasta. ma kujutan juba ette, et enda häält raadios kuulata on üsna humoorikas.
homme saan lauritsate käest kassipoja, kelle ma maale ülole mängukaaslaseks viin. polegi ammu ültsi näind, ema sõnul pidi ta rohkem pahandust tegema kui segadusse sattunud gnuu lasteaias.
nii ma seda elukest elan. austraaliast sain täkspäki kah kätte. korralik summa, nüüd saab vast sae osta ja metsa tegema minna. metsa puidule auu auuu.

väga kerge on olla ebanormaalne

2007-11-02T22:03:00.000+02:00

oktoobri alguses saabus kati. loomulikult võtsime ta vastu nagu kord ja kohus, omal kohal olid plakatid, roheline gin, baltijaama beljašš ja kari sõpru. nii suur kari, et terve lennujaam kajas meist.
siis käisime jaanuse juures risti talus. öösel sõitsime hobuvankriga koerusse kõrtsu, aga kuna kõrts oli reserveeritud, siis tulime sama targalt tagasi. teel risti tallu avastasime mirtsi ja katiga natuke eestimaad ja kati avastas, et maisipõld on ideaalne koht... teadagi milleks. peale selle sõi ta ristikut, sest vääramatu loogika ütles talle, et kui lehmad seda söövad, siis peab see ju hea olema.
pärast neid sündmusi käisin võru lähedal triinu ema juures välipeldikut ehitamas. minu meelest tuli täitsa korralik esimene vasikas. paraku kaasnes uue välipeldiku ehitusega see, et vana tuli ära lammutada. ei kommenteeri.
emal oli sünnipäev, lea kinkis talle kutsika, kelle ma üloks ristisin, aga emale see ei meeldinud ja ta kutsub teda sularahaks (sulliks). milline inime paneb koeranimeks sularaha??? ülo oli armas ja me lubasime heleniga tal enda juures magada. kuna temal und ei olnud, aga meil oli, siis mõne aja pärast ta enam nii armas ei tundunudki ja ma viisin ta kööki magama. mille vastu näitas ta loomulikult üles äärmist vastumeelsust.
alates 23. oktoobrist kuni 10. novembrini olen y-galeriis galeristi asendaja. töö on pingeline, sest iga päev tuleb pingsalt nuputada, millega 7 töötundi sisustada. vaatasime paar päeva tagasi kahte filmi. children of men ja dreamers. täiesti erinevad, samas vägagi nauditavad. soovitan.
lugesin läbi asumi ja kõomägi nägu, mis jäi üle. jällegi sama jutt- vägagi nauditavad, samas totaalselt erinevad.

manööverdused

2007-10-02T00:06:00.000+03:00

mai kirjuta blogi, sest miskit ei juhtu. ja siis avastan, et nii palju on vahepeal juhtunud ja ei viitsi takkajärge kirjutada.
igastahes.
olin nädalakese peeter lauritsa pool kütiorus sulaseks. väga tore oli. kaevasin, saagisin ja pärast sai end suitsusaunas vinnutatud. sain teada, kes on mänsak ja mis on alõõtša.
lugesin houghtoni "kolmanda korruse tagumise ajutine" läbi. lihtsalt hulluksajavalt positiivne. samas mitte häiriv.
"breakfast at tiffany's" lugesin kah läbi. tahan vilmat nüüd näha.
"mahtra sõda" lugesin ka läbi. tahan orjapidajatele malakaga anda.
"reis läbi euroopa" lugesin ka läbi. tahan, et poleks lugenud. viletsaim asi kivirähalt, mis mu näppu sattund.
pea on tühi. ideid pole. inspiratsiooni pole. tahet pole.
ülehomme tuleb kati. see on tore.
mets rahustab. käisin seenel. võibolla lähen homme jälle.
mahla tahaks.

hõbe

2007-09-15T11:26:00.000+03:00

sain järjekordse hõbemedali. eks ikka tööd otsides. tubli teine koht väärib kindlasti valitsuse toetust, sest ilma toetuseta ma varsti enam võistlustel (loe: tööintervjuudel) käia ei saa.

nähtamatud

2007-09-12T00:13:00.000+03:00

nädalavahetusel hakkasime siis ellu viima ideed, mis oli sündinud juba ammu austraalias. jaanuaris, kui mai eksi. nimelt on idee leida kodutu, keda, ta enda soovil, aidata tagasi "normaalse elu sisse". pärast paari päeva olen ma palju selgema pildi asjast saanud. mai ole enam nii sinisilmne, et arvan, nagu tahaks nad kõik kangesti seda "normaalset elu". endal on häbi. tunnen ennast nagu väliseestlane, kes on peale taasiseseisvumist eestisse tulnud ja nüüd kohtleb kõiki eestlaseid kui sangareid ja samas kui lapsi, kes ei tea, mismoodi tegelikult elu käib. aga see on hea, et mu silmad on jälle tiba lahtimale rebitud. meie ettevõtmisesse on nüüd haaratud ka tarmo, kelle oli samasugune idee juba ka varem olnud. esimesed kontaktid on loodud. pikemalt rääkisime kolem tegelase- luule, ülari ja üloga. luulel pole varbaid, need võttis talvel külm ära ja mustamäel lõigati täitsa ära. mingi narkar oli ta talvel lume kätte vedanud ja sinna jätnud. parema käe sõrmed on ka kõik 3-4 korda normaalsetest sõrmedest jämedamad ja samuti külma võetud. päris julm.
kohtasin tarmo tuttavat, kellel on üks tuttav kodutu, kellest ta filmi teeb. on ikkagi olemas inimesi, kelle jaoks kodutud ei ole nähtamatud ja paratamatu osa ühiskonnast, millega peab lihtsalt leppima.
esimesed kontaktid on loodud, nüüd peaks olema natuke lihtsam edasi minna. kes teab, mis me asjast üldse saab, võimalik, et sellest tuleb lõpuks hoopis midagi muud välja. aga vahet pole. ma arvan, et see kodututega suhtlemise kogemus on üsna vajalik. sest see, kuidas nemad maailma näevad on midagi muud. kuigi nad ei ole ju sündind kodutuks, neil on olnud oma elu. kuulsin ka huvitavat asja, nimelt olla savisaar kunagi linnapeana määranud jõulude puhul igale kodutule 500 eeku, aga ükski kodutu seda ei näinud. miks? väga lihtne, kuna nad kõik on trahve saanud avaliku korra rikkumise eest ja loomulikult pole neil olnud raha ja tahtmist neid trahve maksta, siis kogu see jõulupreemia läks trahvi väiksemaks muutmiseks. mõnituse tipp mu meelest.

töö asjadega on nüüd lood nii, et 24 h jooksul peaksin teada saama, kas ma saan kopiraiteriks korpusesse vai mitte. oeh.

helkur poolsatta sisenemas

2007-08-20T21:35:00.000+03:00

tegime lauriga kõvaste tööd ja saime ühe maja otsa vooderdatud. aga inimene vajab ometi ka lõõgastust, seega otsustasime minna helkuri pidupäevale. no tegelikult oli otsus juba ammu tehtud, aga nüüd otsustasime, et läheme ratastega.
kõigepialt uhasime neljaba õdakul lauri juurde. 30 peale kilti. mu esimene pikem kui 10 kildine vänderdamine sel aastal. viimased 5 kilti tulid raskelt, aga tulid. nägime veel vahetult enne lauri juurde jõudmist kahte põtra. ühel veel suured sarved peas.
lauri juures tegime väikse sauna, mis mõjus mu krampis lihastele imerohuna.
reede hommikul hakkasime siis sadala poole oma bi-baikidega (ege arusaam jalgrattast) liikuma. ma vahetasin enda rattad lauri omade vastu välja, sest lauri omadel oli pakiraam kah ja sinna asetasin ma ihan mukavasti oma sumadani. sõita oli kuskil 70 kilti. kuskil poole maa peal selgus, et helkur jõuab ise ka alles õdakul koju, ja siis võtsime tempo alla. emumäel näiteks käisime ära. ilus on seal, nii ilus, et jäime seal ühes onnis tiba magama. eks oma osa oli ka taskini kodukääritusel, mille joomisest lauri küll loobus peale 1.5 liitrit.
sadalas võttis meid vastu helkuri ema, kes oli igati meeldiv inime ja pakkus meile süüa. no onju meeldiv!
mingi aeg saabusid taskin ja lagle ja mingi aeg hiljem veel üks kolmik. magama sai öösel 4 paiku, selleks ajaks oli kõik õlu ja hogart ära joodud.
hommikul ärgates tundsin, et tõesti, kõik õlu ja gin sai joodud. seda tundsin ma ka veel kell 4 lauba õdakul, aga siis pärast paari tagasihoidlikku napsu taastusin.
pidu oli tore, rahvast oli, süüa oli. mirle ja ege ja tarmo olid ka. see oli väga tore. nii tore kui on tore.
mingi seltskondliku mängu ajal pidin ma pensionieas stripparit kehastama. ronisin lavale ja... menu oli tohutu, lausa nii tohutu, et mingil ajal lendas mulle kaela punane(pole päris kindel selles värvis) rinnahoidja.
laglega tõmbasime pärast triipu kah, tegelikult isegi kaks triipu, minu ilusa kuldse veenus klaabi kaardiga tegime parajad triibud ja joogikõrtega tõmbasime need ninna. kraam oli üsna kleepuv, missa ikka tuhksuhkrust tahad saada. vähemalt oli hea magus maitse suus.
pühaba uhhuduuritasime koju tagasi, lauri oma koju, mina nurmetusse.
meeleolukas ndlvahetus.

sport

2007-08-13T22:30:00.000+03:00

eesti alistas täna euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiril makedoonia 72:66. pole ammu kossu vaadanud, sest rahvusmeeskond pole selleks põhjust andnud. hale mängupilt ei kutsunud kuidagi mind vaatama. aga täna vaatasin. ja olen rahul. mitte ainult sellega, et eesti võitis, vaid ka mängu endaga. põnevust jätkus viimase minutini. elasin kaasa nagu omal ajal nõuka meistrivõistluste ajal kalevile. närvid olid ikka nii pingul, eriti siis, kui makedoonia tegi 15:0 spurdi ja jõudis vaid 1 punkti kaugusele, aga siis hakkasid meie omad kolmeseid lahmima. 4 kolmest järjest sisse. uhh... neljapäeval alistati rootsi, sama asi tuleb teha esmaspäeval uuesti, siis on mingigi lootus alagrupist edasi pääseda em-i poolfinaalturniirile.

üleeelmine nädalavahetus toimus spartakiaad kah. naistest võitis kõik alad mirle, meestest sai tarmo esikoha kuulis ja kettas, ma võitsin üllatuslikult oda. poleks osanud seda oodatagi.

mis veel?

ema viis taara ära, joodiku pudelitest sai kaks suuuurt prügikotti täis. 300 eeku korraga kätte:D oma panuse sellesse andis muidugi ka spartakiaad.

silk solk folk folk

2007-07-31T17:12:00.000+03:00

läbi.

vähemalt selleks aastaks. oli tore nagu alati, ainult et hakkasin kahtlema selles, kas ma järgmisel aastal ka passi hangin. niisama tšillida on ju ka mõnus. ilmad olid nagu alati. ehk siis ilusad väikeste eranditega, mis tähendab seda, et muidu oli suht-koht kuiv, aga pool tundi enne tartu bussi peale minemist pühabal, sain sellise vihma ja rahe sahmaka kaela, et kuiva kohta ei olnd mu riietel. ja bussijaama jõudes tuli välja päike ja rahe kadus...see on nüüd see koht, kus ma rusikat taeva poole viibutan..

õlut ülemäära palju ei tarbinud, polnd tarvidust. taskin tõi folgile kaasa mingi 20-30 liitrit koduveini.

seekord oli meil ka koer, traffic. lennelt lunisime, et ta oma koera meile annaks, mõtlemata sellele, et kontserditele koeraga ju ei lubata. hoolimata sellest, et traffic on, umbes 1000 inimese arvates, kes teda silitasid 4 päeva jooksul, maailma armsaim kutsuke. eks ta ongi hirmus armas, välja arvatud siis, kui sulle 2 kuud koera hammastega ninna kargab väljendades oma rõõmu hommiku saabumise üle. ja välja arvatud siis, kui ta debiili laadijajuhtme läbi närib. aga muidu pole mul trafficule miskit ette heita. ja kõik singlised mehed - pole paremat trikki tüdruku leidmiseks, kui kutsikaga tänaval jalutada.

portugali ja ungari tegijad meeldisid kõige rohkem. iiri tüdrukud kah, kuigi ma alguses hirmsa eelarvamusega neid kuulama läksin. ja tbilisit jälle ei näinud. raisk!

juuli

2007-07-24T22:13:00.000+03:00

olin 10 päeva kutimutis. seekord siis jälle taskini taktikepi all koos 2 praktikandiga. oli tore, üks toredamaid kordi üldse. lapsed olid üllatavalt korralikud, keegi ei hüpanud aknast alla ja keegi ei läinud ette teatamata vanaema juurde pannkooke sööma. ma ise tundsin ka, et kaks varasemat kogemust on kõvasti julgust lisanud. enam ei ole selline hädapätakas, kes kogu aeg vajab juhendamist. ja lapsed tajuvad selle kohe ära, kas kasvataja on enesekindel või mitte.
laagri alguses oli natuke probleeme malevatüdrukutega, kes kujutasid endale liiga palju ette. nad lahkusid päev enne, kui nad tegelikult pidid minema, põhjuseks oli nende endi sõnul see, et mina ja taskin vihkasime neid. me taskiniga ju tõelised inglikesed, mei vihka kedagi. ühe jabura eksituse tõttu pidime kõik seletuskirja kah kirjutama. asi selles, et õhtul kohtasin melesit koridoris ja küsisin midagi tüdrukute kohta. meles aga rääkis samal ajal kaduma läinud võtmetest. ja saatuslikuks sai lause "need olid natuke aega tagasi õues pingi peal". irw. ja nii am siis kirjutasingi seletuskirja, et tüdrukud olid väljas. meles aga pidas silmas võtmeid. parim koht seletuskirjades oli see, et üks tüdruk kirjutas, et ta oli öösel toast väljas sellepärast, et tekkis suur krõpsu isu. :D kusjuures, ma nägin teda malevapoiste toast väljumas. nagu ta ise kirjutas, pärast seda, kui ta krõpsu sai, läks ta magama.
see selleks, lõbus igastahes.
pärast laagrit oli kohe kuidagi tühi tunne, et mis siis nüüd.
tiiu kutsus mind 6. vahetusse kah, aga ei sua minna, muud tegemised sel ajal.
mõni päev tagasi toimus mütofest kah. helen sai sinna tasuta passi ja otsustasime, et ostame teise passi siis kah, kaeme perra. üldiselt jättis sellise larparite ürituse mulje, kõik teised tegelased, kes niisama sinna uudistama läksid, jäid kuidagi kõrvale. tegin endale noatupe, mis küll päeva lõpuks ära lagunes. käeliste tegevuste tase on mul endiselt alla igasuguse arvestuse. saamatu, mis saamatu

metsa seenele

2007-07-05T21:30:00.000+03:00

käisin täna metsas kukeseeni jahtimas. üsna viljatu jaht oli, sest ühtki kukeseent mai leidnud. see-eest sain natuke mustikaid ja metsmaasikaid. pole ka paha. ja leidsin metssea karvu ja mahakukkunud linnupesa. ja nägin endast poole meetri kaugusel mingit tegelast. kuna ta oli kõrge rohu sees, siis õnnestus mul teda korralikult näha alles siis, kui ta puu alla silkas. pruun tagumik ja pruun saba. ta ise oli vist kah pruun. ma olen üsna kindel te tegemist ei olnud karuga. seega mink, nugis? kärp? nirk? ei tia.

eile

2007-07-01T14:58:00.000+03:00

käisin elvas flamenco etendust vaatamas. helen tantsis ka. kõige paremini loomulikult. kõhutantsijad olid ka, aga no nende tase on selline, et häbi on vaadata. ime et neil häbi esineda ei ole. kummaline.

liiga paks kala

2007-06-25T01:07:00.000+03:00

niisiis. eelmine ndlvahetus olid maal talgud. lisaks töö tegemisele oli veel 2 tähelepanuväärset sündmust. esiteks- tupsu tõi ilmale 2 kutsikat (mõlemad nüüdseks küll kutupiilud) ja teiseks- ants eiu läinudki õhtul kell 4 magama, vaid suutis ikke kauem vastu pidada.

esmaspäeval lõpetas lenne ttk. kumlaudeTA! nagu ma talle ütlesin, on ta nüüd must häbiplekk meie perekonna haridusteedel. lõpetada kõrgkool kumlaudeta...no ma ei tea, siis pole ju üldse mõtet lõpetada. sellepärast mul vist ongi 2 lõpetamata kõrgharidust. aga noh, talle võib siiski andeks anda, sest lõpuks ometi sai ema oma tahtmise ja keegi ta lastest on kõrgharitud. mul on 10 aastat veel aega, et selle klubiga liituda.

tallinnas haris thomas meid kah tiba. nimelt oli tal mänguasi, mida me heleniga ekslikult delfiiniks pidasime. aga thomaselt küsides, et kellega on tegu, saime vastuseks, et tegemist on liiga paksu kalaga. muna õpetab munakeetjat.

maalt suure hooga lahkudes olin ma muidugi metsatöllu ja rami kontserdi piletid maha unustanud. ema läks õnneks teisiba maale ja pani need kargoga dorpati poole teele. teisiba pärast kodutute loomade varjupaiga ja loomaaia külastamist, hakkasime heleniga ise kah tartu poole ennast hääletama. mis puutub loomaaeda- kurat, maksta 90 eeku, et enamus loomi mitte näha?!! persse raisk! tehku mingi kuradi tabloo vai ekraan, kus on kirjas, et hetkel pole võimalik kahjuks näha neid ja neid loomi, siis inimesed ise otsustavad, kas nad tahavad ikka see 90 eeku maksta, et näha rebast ja kitse.

hääletamine ise sujus okeidolt, ardus tuli kohalik elanik kilekotiga meie juurde ja õngitses sealt mulle ühe 2l presidendi 10ne. ma küll alguses natuke protestisin, aga kui mees ikke seletas, et tal pole vahet, millal ma seda joon- täna vai homme, siis tuli kingitus vastu võtta. huvitaval kombel, olid kõik 3 autot, mis meil läks, et tartusse jõuda, päris uhked ja kallid. tavaliselt sellised peale ei võta.

kolmaba hommikul hääletasime end viljandi, sealt edasi bussiga suure-jaani ja sealt siis juba kand ja varvas lõhaverre. me jõudsime kontserdile tiba vara, nii et piletikontrolöregi polnd veel saabunud. kui nad lõpuks saabusid, siis olime esimesed, kes mäe peale said. jass jass.

kontsert oli võimas nagu oligi arvata. super koht sellise muusika jaoks. naljakas oli vaadata väikseid japse, kes kah turismigrupina seda kontserti "nautisid". nad olid õite ehmund. me heleniga loovutasime ühe oma magamisaluse kolmele japsi vanaprouale, mis peale meid ülevoolavate tänusõnadega üle kallati. jaapani nätsu saime kah tänutäheks.

olime küll telgi kaasa võtt, aga kuna peale kontserdi lõppu oli veel nii valge, siis otsustasime, et proovime veel hääletamisega õnne. vahet pole siis, kas saame tartu vai tallinna. saime päälinna. reedel hääletasin pärnusse, sest oli ju tulemas raineri sünnipäev + jaanipäev. eriti edukalt ei läind seekord, 5 tundi läks aega, et pärnusse jõuda. vähemalt oli lõbus. eriti vahva oli üks tallinna taksojuht, kes jubedalt tiblasid kirus ja mu viljandisse abivalmilt tõi. ja noh, surematu kuulsus nagu ma olen- ta tundis mu muidugi ära. kuradi tenerife kordussaated.

ndlvahetus oli vahva, 3 päeva järjest oli meil elav jaanituli, tegime telksauna, hüppasime teiba ja teibata üle jaanitule, jõime õlut, vanakat ja sampat, käisime lauriga kohalikus poes, mille ees ka kohaliku kombe kohaselt ühed tablbokid ära manustasime ja kohaliku mehega maailma asjadest rääkisime. inimesi oli, süüa oli, juua oli. pühapäeval tegime tiba sporti kah, loopisime malmpanni ketta pähe, viskasime topispalli ja oda ja hoidsime 8 kilost raskust sirgete kätega enda ees. viimase võistluse ma muide võitsin. ma olin viimane võistleja, seega oli mul kergem kah- teiste ajad olid ju teada.

meeleolukas.

hiljutised tegemised

2007-06-05T21:46:00.000+03:00

neljaba käisin tallinnas. istusime von krahlis ja tähistasime allani lähenemist surmale. vaikne istumine. läksin sinna eesmärgiga mitte olla ainus, kes terve õhtu räägib. tulemus- rääkisin terve õhtu austraaliast, mitte et ma sellest niigi palju kirjutanud poleks. vahepeal üritasin ikka küsimusi laurile dikteerida. suht edutult.
reede hommikul sain kokku helkuriga, et minna taskinile haiglasse külla. ei tea, mis taskinil viga, üldse häält ei teinud, nagu oleks just mandlitelõikuselt tulnud. ma kinkisin talle vile, et saab vähemalt vilistada...õnneks oli mul kaasas märkmik ja pastakas, nii et taskin kirjutas meile, me jälle ei kirjutanud. helkur muidugi ronis kohe taskinile voodisse. muide, väga toredad verise röga alused on haiglates, sellised munaresti materjalist tehtud neerukujulised kausikesed. haiglas sai ennast desinfitseerida kah. uskumatult lõbus tegevus. pärast käisime söömas kohas, kus lenne jutu järgi on hullult suured praed ja imeodavad pealekauba. suur praad sisaldas 1.25 kartulit ja natuke kastet. ja ei ütleks et see nüüd just liiga odav oleks olnud.
õhtul oli nisu pidu, ehk siis polnud ammu raineril ja antil külas käinud. õhtu venis hommikuni, kell 6 sai magama. proovisin ka ilget solki- kati poolt hispaaniast toodud tõrulikööri. hullem kui lätis tehtud köhasiirup. imestasin inimeste üle.
lauba käisin tartus tädi tiiut haiglas vaatamas. haigla nagu haigla ikka, tädi tiiu nagu tädi tiiu ikka. tartu kah sama koha peal. isegi mitte enam üllatav.
eile, so esmasba läksin rattaga rakverre, et osta võilille mürki, sest võililli on meil eufemisme kasutades palju. võtsin ema chopperi, ants veel ütles, et ära seda võta laguneb sul tee peal ära. aga mulle ju ei meeldi lenne ratas. endal mul ju kaherattalist sõiduvahendit pole. ega neljarattalistki. igastahes jõudsin tõrma surnuaiani, kui avastasin, et esikumm toss. parkisin ratta ühele hauaplatsile ja käisin linnas jalgsi. tagasi tulles oli ratas alles. ega olnd ju muud variantigi, ma olin ju linnas, kus see ratas ilma minuta ikka läheb. päris koduni ei õnnestunudki kõndida, mingi 9 km sain astuda, kui ema helistas ja siis ristiisa mulle järgi saatis.
kodus proovisin ladaga ka sõita. hmm...ei kommenteeri, sest pihlakas jäi ju terveks.

orni

2007-05-31T00:53:00.000+03:00

ma arvan, et kati on mu üle nüüd uhke. jälgisin täna terve päev linde, algas hommikul käo uudistamisega, päev edenes tihase vahtimise ning lõppes kirju rähni imetlemisega. selle aja sekka jäi ka neetud hoburästaste jaht. mul pole nende vastu midagi, kui nad meie marju ei sööks, aga kuna nad ei suuda oma nokki ainult ussikeste jaoks hoida, siis ei saa ka mina liigset lahkust üles näidata. kahjuks oli kannatajate hulgas ka "tsiviile", nimelt lasin ma eile kogemata maha ka ühe varblase. aga ma matsin ta ilusti maha. üleüldse on päris keeruline neid rästaraisku jahtida, sest palju on ka kuldnokki ja pääsukesi. ja nende vastu pole mul midagi. aga rästaste vastu olen sõja välja kuulutanud. see võib küll tunduda asjatu võitlusena, kuna neid on nii palju, aga maasikate nimel olen ma valmis seda sõda pidama.

see kõik ei lõppe esimese saja päevaga. samuti ei lõppe see esimese tuhande päevaga ega selle valitsuse ajal. see ei lõppe võibolla isegi meie planeedi eksistentsi jooksul. ent alustagem. - j.f. kennedy

kohustuslik teadaanne

2006-12-20T10:06:00.000+02:00

v2risevat sea keedupekki ja k6vasti vett!
ehk siis toidurikast j6ululauda ja alkoholirikast aastavahetust.

kui n2eme, siis joome.

sallallaa

2006-12-12T02:30:00.000+02:00

eino ei maksa nyyd kohe kurjustada, kui ma siin v2ikest nalja viskan. lihtsalt kontrollisin v2lja, et kas ikka lugejaid on. selgus, et on. v2ga hea. 2rge siis pahandage, ega ma halva p2rast.

varsti panen 6. kah yles

nonii

2006-12-07T09:10:00.000+02:00

unustage 2ra edasised peatykid. kurat, ma kirjutan 4 tundi bloggi, kulutan sellele hirmpalju raha neti eest maxtes ja te raisad ei viitsi paari ridagi kommentaariks kirjutada....ei mingit vastukaja. kurat, kellele ma seda siis kirjutan? endale vai? edasised uudised surnud k2ngude maalt tulevad ainult helenile. kysige tema k2est siis, kuidas meil l2heb!

andres (ja lauri) on r22kinud!

ja paras teile, et teil seal l6gane talv on. meie suvi on ilus!

lisa vabandusele.

2006-11-10T05:13:00.000+02:00

k2isin raalipoes, lasin tyybil faili formaati usb peal muuta, et saaxin selle ikka siia yles riputada. ja nyyd on k6ik l2inud. 4 tundi kirjat66d paari klikiga h2vitatud. normaalne. raisk!
minu viha on hetkel liiga suur.

2006-11-10T01:48:00.000+02:00

vabandan k6igi lugejate ees. 5. peatykk on valmis usb peal, aga siinne raal ei tunnista midagi v2ngemat wordpadist, seega ei saa ma rtfi lahti. vabandan.
ahjaa...olen elus...
paari n2dala p2rast proovin uuesti.

v2ike teade

2006-10-26T08:33:00.000+03:00

nimelt olen ma nyyd m6nda aega mangomaania kyysis. mis t2hendab seda, et minust ei pruugi miskit kuulda olla oma kuu aega isegi. kirjutage, joonistage ikka surskari aadressile.

P.S. 5 peatykk on mustandina praktiliselt valmis, aga selle raali toximine v6ib v6tta kaua aega, kuna neti asemel on mul nyyd mangod.

ja mu 6nn v6iks olla suur, kui te ykskord n2hes kuud.... teate isegi, kuidas edasi l2heb

ikka teie

sport ja virmalised

2006-08-21T21:00:00.000+03:00

sellex korrax on siis nurmetu spartakiaad 2006 lõppenud. nagu ikka spordis, oli nii ilu kui valu. püstitati uusi rekordeid, esile kerkisid uued sangarid. aga mis kõige tähtsam- sõbrad tulid mulle külla. sest mis olex küla, kui sõbrad sinna ei tulex. ja seekord oli neid palju, ei mäletagi, millal viimati nii paljud sõbereid mul külas käis.

kondid on kanged, aju on kange, hetkel tundubki, et vist ainult üx kehaosa polegi kange. jumal tänatud. lihased, lihased... põhimõtteliselt ei saa ei naerda, aevastada, ega muid kehaosade liikumist nõudvaid tegevusi teha, sest lihtsalt nii valus on.

võrkpall võrkpall võrkpall võrkpall on võrrrrrratu! sa juudas, ma polex kyll ilmaski arvand, et ma nii palju võrku sel nädalavahetusel mängin. küll naiste-, küll meeste-, küll segavõistkondades. ma arvan, et mu tase paranes umbes 7.5% võrra. ma pole küll veel kaugeltki nii hea kui "äss-servija" mirts, või "ülekatuse" lauri, aga vähemalt on mul siht silme ees, kuhu ma areneda tahan. ja muidugi hõbedane võistkond kollased, kes küll riietuse järgi väärinux kulda...taome kulmud rulli - kollased, vaja leida lolli - kollased!!!

pärast pidulikku spartakiaadi avamist ja tule süütamist, tegime lauriga rahvale teatavax ka meie kaua hoitud saladuse, et me septembri alguses austraaliasse lendame. kes teab kui kauax, ex see sõltub oludest.

aplaus helkurile ja katile(võimalik et ka mirtsile), kes tulid hiilgavale ideele magada väljas veranda peal. super!!! kax ööd lageda suvise taeva all kahe tydruku vahel magada. mis sa hing veel ihkad!! ja lauba öösel nägi helkur virmalisi, mida me siis kõik jupp aega koos imetlesime. ja mina harimatu arvasin, et virmaliste tarvis on madalat temperatuuri vaja.

vot selline oligi nurmetu spartakiaad 2006. mulle meeldis ja tundus, et ka teistele. varsti on ärasõit, ei tea, millal jälle kõiki neid sõbereid koos näeb. sõbrad on head. eriti mu omad:)

ÕM

2006-08-17T19:07:00.000+03:00

Saabusin täna õpilasmaleva kokkutulekult. Naljakas lugu oli sellega, sest mul polnud ju mingit seost malevaga. Aga Marju, kes oli Nõmme rühmajuht, ütles, et ta ei viitsi üxi minna. Ja nii juhtuski, et Lammasmäele minnes olin ma mingi suvaline, aga seal olles ülendati mind kohe rühmajuhix:D
Täitsa tore oli. Esmaspäeval olin veel öösel tööl ja teisiba omikul panin kohe päälinna poole ajama, kust siis Baltijaamast bussidega Lammasmäele läxime. Ma muidugi mõtlesin, et mis kokkutulek see on, kui väike naps kaasas pole, nii ma siis võtsingi 4 lapikut pudelit kaasa, igas pudelis poole jagu jooki. Suur oli aga mu üllatus, kui kohe laagri pääsla ees oli alkokontroll. Ma suutsin sealt siiski kuidagi osavalt läbi tulla, nii et ühtki pudelit ei avastatud...
Kolm toredat päeva, kus õhtuti rühmajuhid jõid "külma kohvi" ja lapsed fännasid Ursulat ja Singer Vingerit. Viimane valmistas mulle küll täieliku pettumuse, Volmer oli ennast täis kaaninud ja ajas lava pealt lastele ilget iba suust välja. Väga ebaprofessionaalne.
Meil oli hea telk, selline väike üheinimese oma, kus me Marjuga koos magasime. Pehmelt öeldes oli kitsas. Väga vahva oli ka see, et telk oli ühekordne, aga hoovihmasid tuli mõnuga. Loomulikult oli ettenägelik Andres kaasa võtnud hunniku prügikotte ja rulli hõbeteipi, millest ta siis teise kihi telgile peale tekitas, nii osavalt kusjuures, et telk oli täiesti veekindel.
Vot. Ma saan aru küll, et see on suhteliselt emotsioonitu kirjeldus, aga ka mul on mõnikord mõõnad, kus ma lihtsalt ei suuda kirjutada huvitavalt...

2006-08-05T15:31:00.000+03:00

pärast pikemat bloggeriga jukerdamist saavutasin ma ülekaaluka võidu. nimelt sain ma enda blogis kellaaja paika!!! lõppematud ovatsioonid on siinpuhul paslikud. paar kilo lilli ei olex ka halb...

siinkohal ei hakka ma seletama seda protsessi, kuidas see võit tuli( millegipärast tundub mulle, et see kahandax tunduvalt selle võidu sära:) aga kes on öelnud, et lihtsad asjad lihtsad on?!

2006-08-05T15:15:00.000+03:00

sain eile kokakoolalt tünga. kogusin kah neid korke, et mp3 mängijat saada. üleeile õnnestuski tööjuures "P" täht saada ja ma muidugi väga häppi-häppi, et nüüd ei peagi endale seda ostma. aga mis selgus? selgus, et see kuradi "3", mis mul oli, polnudki "3" vaid hoopis "E". saad sa siis aru. mingi mikroskoopiline punkt oli sel "E"-l taga, mis tegi tast "E", mitte "3". ja ma olen terve persetäie "E"-sid ära visand, sest see oli mul juba olemas. kurat seda teab, mitte "3" nende seas oli.... grrr..

tüüpiline mina

2006-08-02T20:08:00.000+03:00

ei ole hea olla, ei ole. aga ometi ei peax see mind üllatama, sest nüüdsex peaxin ma selle mitte-hea-olemisega juba harjunud olema. aga ei ole. mõtlesin, et olen praktiliselt terve elu üxi hakkama saanud, et olen üxindusega harjunud. mõtlesin et mulle meeldib üxi olla. aga nüüd... ju mul puudus varem selline kogemus, et kuidas on üxindus pärast 3 aastat kooselu. alguses panin ma selle valu selle arvele, et ma olen lihtsalt harjunud koos olema. aga nüüd on möödas juba terve kuu ja ei ole sugugi kergemax või paremax läinud. ja ometigi oli see mu oma otsus. ma olen ikka öelnud, et ma ei kahetse kunagi tehtut, sest igast kogemusest on midagi õppida. selle loogika järgi ei kahetse ma ka seda lahkuminekut, sest selle kuu aja jooxul olen ma paganama palju õppinud. ainult et ma pole kindel, kas ma olexin tahtnud seda kõike õppida.
kõik olex mõistetav, kui see lahkuminek olex olnud äkkotsus mingist hetke emotsioonist mõjutatud, aga nii see ju polnud. ma olin selle peale juba enne pikalt mõelnud. kuid ikkagi on kõik hetkel üldse mitte nii nagu ma ettekujutasin. kindlasti on asi ka selles, et kogu "kamp" asub ju tallinnas ja tartus pole mul suurt kedagi.

ühesõnaga olen ma omadega jälle suhteliselt põhjas.

ülla-ülla

2006-08-01T14:34:00.000+03:00

sellex korrax on siis lõppenud experiment "kaine andres". kestis see peaaegu kax nädalat. tulemused on alles analüüsimisel.

2006-07-31T03:11:00.000+03:00

sain üleeile, ehk siis reede õhtul hakkama suure lollusega. ma arvan, et kui mul muude asjade peale annet ei ole, siis enda häbistamises olen ma küll pääääris osav. oma suure kujutlusvõimega kujutlesin ette midagi, mida polex tohtinud. põhimõtteliselt polegi sellesse postitusse midagi kirjutada vaja, pilt räägib enda eest. täiesti võimalik, et puhtalt enda idiootsuse tõttu jäin ühest heast sõbrast ilma....või kui mitte just ilma, siis tugevalt varjutasin seda sõprust küll...
tegelikult on mul kax annet. sõpradest ilmajäämises olen ma ka vilunud. aga need kax annet on omavahel ka tugevalt seotud.

inaff iis inaff!

2006-07-25T10:31:00.000+03:00

andsin eile lahkumisvalduse. alates 1. september 2006 olen jälle vabakutseline elaja. mis edasi saab? venelased ütlexid selle kohta, et munn teda teab. ex näis. pole nagu ammu reisinud, võix seda natuke praktiseerida. 4 maailmajagu on ju veel külastamata.

mas que nada

2006-07-24T15:10:00.000+03:00

lugesin helkuri ploogi, kus ta kirjutab, et talle meeldib mingi hirmus hää laul (jõudsin juba vahepeal unustada, mis laul) ja siis tuli telekast sergio mendes feat. black eyed peas "mas que nada" ja see on küll tõeline ahhaa-efekt . lugu ise on ju suht-koht vana, aga uues kuues kõlab hirmus meeldiv kõrvadele. ja olgem ausad, ex ka see vana variant silitab mu trummikilesid ikke kohe mõmmm kui sametiselt. igatahes!

ee..folk? ee... nojahh.. see suur et müstiline noh..

2006-07-24T09:47:00.000+03:00

et siis käisin folgil, ja mitte lihtsalt käisin, vaid olin seal kolm päeva!!! asi on eriti arusaamatu, kui lugeda mu üleeelmist postitust folgi kohta, kus ma kurdan, et sel aastal sinna ei jõuagi. aga noh, sursu ja tema plaanid. tegelikult on kõiges süüdi kati. neljaba helistas ja saatis sõnumeid, et mis sa ikka jamad, ja tule ikka jne jne jne... nojahh ja siis ma läxingi reedel. kell 12 ajasin teeääres pöidla püsti ja kell 13.00 oli viljandis. väike vihje hääletajatele- vältige puhjat. esimene auto viis mind puhjani, ja sealt edasi on suht nigel hääletada, sest seal tuleb üx piiiiiikkkk ja lauuuuggggeeee kurv, kus autod põhimõtteliselt ei peatu. ja ma saan neist aru. muidugi kinnitab erand( loe: sursu) reeglit ja ma sain keset kurvi peale.
ühesõnaga olen mina viljandis ja helistan katile. ning loomulikult on ta raisk just viljandist ära sõitnud!!! õnnex küll ainult kolmex tunnix.

folk oli tore nagu alati, kuigi eelmine aasta oli justkui toredam. võibolla oli asi selles, et eelmine aasta oli mul pass või hoopis selles, et eelmine aasta sai seda folgijooki- karksi siidrit ikke omajagu lürbitud. naljakas oli kaine olla kõik need folgipäevad, eriti kui arvestada seda mittekainete inimeste hulka, kes mind ümbritsesid.

juhtus kolm kummalist olukorda, mis pani mind mõtlema selle üle, et ega mul viljandis juhtumisi kaxikvend ei ela. esimene juhus oli kohe reedel, kui üx punapäine naispolitseinik mulle jalgrattal vastu sõitis, pidama jäi ja "tere!" ütles. ma olin suht hämmeldunud, et mitte öelda jahmunud. vaatasin talle pikalt otsa ja venitasin siis: "teeeree. kas ma tunnen teid?" selle peale vaatas too õrn korravalvur mind veelkord pikalt ja vastas"mhm", ning sõitis edasi. täielik müstika!! ma üldiselt ikka nagu mäletan ähmaselt nägusid, keda ma olen kohanud, aga too punapäine politseinik ei tundunud küll kuidagi tuttav olevat.

teine juhtum oli samuti seotud naisterahvaga, kes ühel päeval - see oli siis vist laupäev..jah, ikka laupäev - mulle kolm korda patsi lõi. kusjuures erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. ja jällegi, kusjuures, täiesti võõras naine. ja kõige kummalisem oli see, et mul oli ju rinnamärk, mis ütles "kallista mind" mitte "anna patsi"... väga strange

ning kolmas müstiline juhtum juhtus laupäeva öösel, kui kats teatas, et ta on nüüd kah folgil kuskil telklas ja kutsus enda juurde. ütles veel, et ma annax teada, kui ma telkla juurde jõuan, et siis üritab mind kuidagi sisse nihverdada. nuh, jõudsin telkla juurde ja hakkasin purjus turvamehega midagi seletama teemal, et ma tahan sisse saada, kui mu juurde tuli üx heledapäine noormees, kes ütles "tere sursu!, näed siin on sulle tasuta telklapääse!" ma muidugi rõõmustasin ja läxin telklasse, kus ma kohtasin kohe katsi, kes küsis, et kuidas ma sisse sain. ma ütlesin, et näed, su sõber andis mulle tasuta pääsme. kats tegi imestunud näo ja küsis, et mis sõber. ma siis näitasin talle, ja no muidugi polnud katsil õrna aimugi, kes see tüüp selline on... jälle täielik müstika. lihtsalt mingi võõras mees astub ligi, ütleb "tere sursu" ja annab tasuta telkapääsme... kummaline kummaline... ma nimetasin selle tüübi endamisi telkainglix.

no vot selline folk oligi. ahjaa, jõudsin ju ühele kontserdile kah ilma maxmata. laupäeva õdakul viimasele kontserdile. kristelil ja liinil olid sinised käepaelad, aga mul loomulikult mitte midagi. no ja siis rebisime kristeli sinisest sallist ühe riba ja mässisime selle ümber mu käe, sodisime natuke musta tintekaga kah ja voila! saingi sisse. päris naljakas oli.

folk

2006-07-20T02:20:00.000+03:00

täna algab folk. neetud, mul oli pass ju olemas ja see aasta olex juba 5. järjestikune folgiaasta olnud. aga nüüd istun ma tartus ja mõtlen nende peale, kes folkavad. aga ma ei saa liiga kurb olla, sest mul on siht silme ees. siht mille pärast ma folgipassi maha müüsin. siht, mille pärast olen ma nõus kogu oma maise vara maha müüma. sest kõike maiset saab asendada. aga kui sul on silme ees siht, siis ei taha sa seda millegagi asendada. aga hetkel on veel liiga vara seda sihti avalikustada.
aga üxkord algab aega...

ei alkoholile

2006-07-18T20:21:00.000+03:00

otsustasin täna karsklasex hakata. sest lõppude lõpux, kaua võib kaanida?! mida see alkohol mulle annab, mida mul muidu pole? lõbusa meeleolu ja julguse? no ma olen ikka sitt inimene küll sel juhul, kui ma ilma alkoholita rõõmus ei oska olla. ja julgus peax tulema ka enda seest, mitte pudeli seest. jaaa ma tean, kuidas see jutt kõlab, ja veel eile olex ma sellise jutu välja naernud, aga täna on midagi muutunud. võimalik, et ma ei suuda karsklasex jääda, aga sel juhul olen ma endas pettunud. ma ei taha toetuda ainult tuliveele. aeg on minevik seljataha jätta ja midagi oma eluga peale hakata. kui see experiment õnnestub, siis järgmisena jätan suitsetamise maha. aga hetkel võtan ühe sammu korraga. ma olen kuidagi ootamatult vist endale mingi sihi leidnud. nii ootamatult pööravad vist inimesed usku kah, et ärkad üles ja saad aru, et jumal ongi olemas ja ma peangi temasse uskuma, sest muidu põlen ma põrgus. kunagi üritasin ma loobuda e-maili kasutamisest, aga see katse kukkus haledalt läbi. ex näis, mis nüüd saab. igatahes ma üritan midagi. mida täpsemalt, ex see selgub aja jooxul.

vihkan tööd

2006-07-15T11:29:00.000+03:00

SIIBER!!!! rutiin tapab täiega. kurat, ma saan aru küll, et töö tegi ahvist hobuse, aga mul pole kunagi olnud ambitsioone saada ei ahvix ega hobusex. loodetavasti õnnestub varsti jalga lasta. kes kannatab, see kannatab kaua, ehk siis elab kaua... nii et pikk iga on silmapiiril terendamas. ostsin üx päev bingo loto pileti, ja ytlesin veel kioskitädile, et ma tahan saada võidupiletit... nii palju siis sellest. ei mitä... ma tahax lihtsalt saada riigilt või pill keitsilt suure summa raha, nii et ma ei peax enam kuangi töötama ja saaxin rahus ringi reisida...ma ei saa aru, on seda siis nii palju küsitud?!

meie igapäevased maskid

2006-07-13T12:08:00.000+03:00

eile enne magamajäämist, või siis tegelikult selle asemel, mõtlesin välja ühe naiivse ja lihtsa loo. sellest, kui erinevad on inimesed. lool puudub moraal ja point. aga mõnikord on lihtsalt hea kirjutada. ilma sunduseta ja püüdlusteta.
siit ta tuleb.

MARIA
maria oli ideaalne elukaaslane. ta armastas oma meest, kes ei olnud küll kaugeltki ideaalne, kuid kes armastas mariat ka. või nii ta vähemalt väitis. mees oli mariast päris palju aastaid vanem ja seega tundis maria ta vastu võibolla et isegi mingit laadi aukartust. igatahes üritas maria oma mehele igatpidi meeltmööda olla. ta ei suitsetanud, jõi minimaalselt, purgitäie siidrit või vahel koos mehega klaasikese rummi koolaga. kogu oma vaba aja pühendas ta mehele, sest ta tundis ennast justkui poolikuna, kui meest ta kõrval ei olnud. kui mehele tulid sõbrad külla, siis hoidis maria viisakalt tagaplaanile ja rääkis ainult siis, kui teda kõnetati.
seevastu maria mees suitsetas (mis häiris mariat eriti) ja jõi päris tihti õlut ja see tegi mariale muret, sest ta kartis, et ta mees muutub alkohoolikux. mõnikord tikkusid pisarad vägisi silma, kui ta mõtles sellele, et ta mees on jälle kuskil pubis,või veel hullem, tallinnas oma sõprade juures, joomas. aga ta andis oma mehele andex, sest ta teadis, et mees ei peta teda. mõnikord ta küll vihastas mehe peale ja nad tülitsesid, aga nad leppisid alatai ära. ja just maria algatusel, sest ta mees oli liiga jäärapäine, et ise leppima tulla. üldiselt võibki nende suhte kohta öelda, et see olex isegi tugevam olnud, kui maria nii täiuslik elukaaslane polex olnud.

TEELE-KATI
teele-kati sõbrad ei kujutanud ette paremat sõpra kui seda oli teele-kati. tema peale võis kindel olla, et kui on pidu, siis on ka teele platsis. isegi kui ühtegi teist tüdrukut ei olnud peole oodata, siis teele-kati tuli ikkagi. tal oli lihtsalt hea klapp poistega. ja ta ei olnud pidur, kui pidu kestis hommiku kella neljani, siis oli ka teele-kati peol kella neljani. ja kui pidu toimus väljaspool tartut, siis ka see ei olnud teele-kati jaox takistusex. teele-kati lihtsalt ütles oma mehele, et ta sõbrad peavad kuskil lõuna-eesti kolkas mingit pidu ja et ta peab sinna lihtsalt minema, sest muidu ta sõbrad pahandavad, et ta ei veeda nendega koos aega. ja ta mees lubas, sest mis mõte olex olnud teda takistada. teelekati olex läinud niikuinii, ainult et pärast tüli. ja tülidest oli ta mees väsinud. seega ta lihtsalt leppis olukorraga. ta leppis ka sellega, et kui muidu teele-kati eriti ei joonud, siis oma sõpradega koos olles ei hoidnud ta ennast tagasi. nii polnud mingi uudis, kui ta näitex terve pudeli kanget likööri endale sisse kallas ja pärast juuatäis peaga mehe töö juurde läx, et taksoraha lunida. kuna ka ta mees polnud mingi ingel, siis ei häirind meest eriti see, et teele-kati jõi. teda häiris võibolla et isegi rohkem see, et teele-kati ka suitsetas, kui ta joomas oli. teele ise oli öelnud üxkord oma mehele, et ta jälestab tüdrukuid, kes suitsetavad... teele-kati ja ta mehe suhe oli suhteliselt läbi omadega. ta mehele ei läinud lõpux enam korda, mis toimus neil pidudel, kus teele-kati käis. ta nägi küll mingeid pilte, mis ei näidanud teele-katit just kõige paremas valguses, aga ta lihtsalt ei hoolinud enam.

2006-05-07T19:32:00.000+03:00

sain endale üleeile läätsed. uskumatu küll, aga ma sain need võdisevad vidinad endale silma. arst küll ütles, et ju mul on neid sellepärast raske silma saada, et mu laud käivad kõvasti kinni, aga pärast 10 minutit susimist sain ikkagi lõpux nad silma. ära võtmine oli ka lahe, kõigepealt arst õpetas, kuidas peab ära võtma, siis ma üritasin niimoodi ära võtta ja siis ytles arst, et niimoodi ei saa ma küll midagi kätte ja siis... nägin ma silmanurgast, kuidas lääts maha kukkus. see oli täitsa fun kuidas me arstiga mõlemad käpuli maas seda läätse otsisime. lõpux avastasin selle täiesti juhuslikult lauasahtli küljest. lõpux ometi on läbi need päevad, kus ma pean vaevlema päikese käes, sest ma ei saa päikseprille kanda. kui palka saan, siis ostan endale päikseprillid... ahjaa... digika ostsin kah reedel. läxin reklaamiohvrix.

2006-03-28T19:11:00.000+03:00

olen nüüd siis aasta vanem...võrreldes eelmise aasta 28. märtsiga. võrreldes 24. märtsiga olen aasta ja 4 päeva vanem...ausõna ma ei mõista seda sünnipäeva ületähtsustamist...sõu vat? ma saan ju igapäev vanemax, mix see üx päev siis nii tähtis on? vilde oskar oli vist see kes ütles, et inimestel on värdjalik komme tähistada enda lähenemist surmale... või midagi sellist...
üldiselt olen tubli:) tõlkisin täna lennele 2 lehekülge ameerikakeelset texti eesti keelde... kõikidest nendest textidest, mis mul on olnud tarvis talle tõlkida oli see küll kõige lihtsam... täiesti lumme kusta.

luulekonkurss

2006-03-24T00:25:00.000+02:00

esimest korda siis õnnestus žüriis olla. ei tea, polnudki mingit erilist tunnet. et nagu uhke värk koos jan kausi ja kristiin aehiniga ühes pundis olla. tase oli luuletustel suht erinev, oli kindel paremik, millest enamik luuletusi oma tasemelt kõvasti alla jäid. tänu mu naljale panna ühele luuletusele 6 punni sai see kolmanda koha....see oli väga lapsik luuletus...ainuke , mis kohe päris kindlasti ei olex tohtinud auhinna saajate hulgas olla. ja ei olex olnud kah...aga jah.. ma mõtlesin, et kõik teised panevad sellele niiehknaa "1" ja see ei saa kuidagi paremate hulka tulla, aga millegipärast olid teised žüriikad sellele keskpäraseid hindeid pannud, mis kokkuvõttes saigi saatuslikux...
ja veel...kummaski vanusegrupis ei olnud esimese kolme parema hulgas yhtki poissi...puha naistevõim...khhmmm... millest küll see?